Mis sind nendest vidinatest enim erutab?
Kõige seksikam on Oculus Rift (tulnuklikud virtuaalse reaalsuse prillid – t. t.). Kõik, kes seda proovivad, ahmivad õhku. See on lihtsalt üle mõistuse kihvt. Töö, meelelahutus, trenni tegemine – kõik muutub tulevikus Oculus Riftiga.

Siin on sadu startup’e, kõik tahavad olla järgmised Zuckerbergid või ¬Gatesid. Millisest saab järgmine miljardi dollari ettevõte?
Raske öelda. Küll aga joonistuvad välja trendid võrreldes eelmise aastaga.
Näen näiteks turunduse start¬up’e, mis kasutavad “majakaid” (bea¬cons). Need on väikesed raadiod, mis “sülitavad” signaali õhku, et telefonid teaksid, kui kaugel nad on. Mine tea, järsku on üks niisugune majakas tulevikus näiteks selle ¬maali all (viitab seinal olevale pildile – t. t.) – jalutad sellele lähemale ja telefon hakkab sulle rääkima, mis kunstiteos see on selline.
Palo Alto tuntud kohvikus Cupa Café on igal laual karbike majakaga. Toidu tellimine käib nüüd lennult. Ei pea järjekorras seisma ega teenindajat ootama. Haarad telefoni, teed tellimuse ja kaks latekohvi ilmuvad lagedale kui imeväel mõne minuti jooksul.
Esimese nädalaga pärast uuenduse kasutusele võtmist kasvas müük 20 protsenti. Inimesed hakkasid miskipärast rohkem sööma!
Turundus ja müük ¬keeratakse pea peale. Majakate kaudu on võimalik teada, kus keegi asub, istub või seisab. Astud oma telefoniga kaupmehe juurde ja saad hoopis teistsuguse teeninduse osaliseks.

Muidugi ei ole sul tulevikus rahakottigi tarvis, ega ju?
Kindlasti mitte. Kõikehõlmav internet (Internet of Things) surub peale: igal pool on uued sensorid, mis koguvad palju andmeid. Tulevad uued suured andmeid analüüsivad süsteemid. Ja tulevad ka uued prototüüpide loomise võimalused, et saaksid täiesti uuel moel asju teha.
Külastasin hiljuti üht laborit, kus arendatakse silikoonnõelu. Paned oma sõrme kiibi vastu ja pisike nõel poeb su naha alla. Haiget ei tee, tunne on, nagu katsuks liivapaberit. Aga see nõel ütleb sulle su veresuhkrutaseme ja on võimeline tegema rakuanalüüsi.
Me automatiseerime oma kodud. Mul on kodus näiteks valvekaamerad (Dropcam), digitaalne lukk, ukse sees termostaat, suitsuandurid, valgustid – kõik internetiga ühendatud. Saan oma iPhone’ist mängida muusikat juhtmevabalt kõlaritesse. Isegi mu uuel praepannil on sensorid küljes, mis ütlevad, kuidas õigesti kokata.
Autodki pole enam endised. Tänapäevasel autol on 30–40 sensorit. Uus Chevrolet toodab 200 megabaiti sekundis andmeid – see pole üldse niisuguse auto moodi, millistega mina üles kasvasin.