Astusite EKREsse 2014. aastal. Kuidas see juhtus?

Enne olin Reformierakonnas. Tahtsin midagi uut näha, stagnatsiooni­erakonnad olid mind täiesti ära tüüdanud. Vaatasin uusi parteisid, olid Vabaerakond ja EKRE. Vabaerakond polnud südamelähedane, neil polnud eesmärki ega visiooni, EKRE-l oli aga kindel visioon. Teadsin Mart Helmet pikka aega, ta oli mu õppejõud rahvusvaheliste suhete erialal TTÜs. Meil olid head suhted. Otsus väga keeruline ei olnud. Käisin ühel tutvumisõhtul, tahtsin näha, kuidas neil asjad käivad. Tuli Martin Helme. Rääkisin veidi endast, rääkisin, et tunnen tema isa ja Martin ütles: tule erakonda.

Olete aseri päritolu?

Jah.

EKRE on samas erakond, kes – ma natuke liialdan – ei taha siia kedagi.

Ma ei ole rassistlik inimene, aga illegaale ma ka ei poolda. Uued illegaalid, kes tulevad Euroopasse, on päris barbaarsed. Neil on äärmiselt kehv haridustase. Nad ei vasta mingisugustele Euroopa kultuuri- ja haridusnormidele. Kui nemad jääksid kodukanti ja kui Euroopa saaks neid abistada humanitaar- ja finantsabiga, siis oleks see mõlema poole jaoks tunduvalt mõistlikum lahendus.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel