Täna hommikul nägin unes veel seda rändamist. Oli täiesti tavaline hall Eesti hommik pärast kuumas unenäos Aafrikas liikumist. Piilusin ettevaatlikult kardina taha ja no muidugi jälle ei olnud päikest,olid raagus puud. Mõtlesin, et loeks sel kevadel päiksepäevad kokku, et mitu antakse. Pole ime, et Eestis juba iga teine luuletab või laulab – peab ju olemist siin karmil maal seespidiselt kergitama. Ei saa nagu neegrid maja ees istuda.

Mu pruunidel pikkadel jalgadel on ikka veel masaide palvetega helmed ja sinna nad jäävadki.

Minu reis algas võimalusest. Rikas vana inimene, kelle kätte sattus mu CD-plaadi „Eesti laulud orkestriga ja ilma“ toorik, teatas, et aitab plaadi ümbrisesse ja poodi ning kingib mulle ka valitud reisipileti. 

Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel