Teine asi, mis tähtsamgi veel, on varimajandus. Küsisin sõbralt vastu: „Kui kõik maksavad nii vähe makse kui vähegi võimalik, kas sina näiteks Kreekas taverni pidades deklareeriks kõik tulud ja laseks arved kassamasinast läbi?" Ta nentis, et sellisel juhul vast mitte. Valitsuse turgutamisprogrammist arvete kogumise premeerimiseks on siin küll kuuldud, aga ilmselt mitte eriti järeldusi tehtud. Ju ei tasu ära. Kogu süsteem töötab sularaha baasil, va suuremad toidupoed ja bensiinijaamad, kui on vajadus kaardiga maksta.

Olen seda ilmselt korduvalt erineval pool rõhutanud: tavaline kreeklane ei tunneta endal süüd selles, et riik on väidetavalt põhjas ja pankrotis. Krahhi tagajärjed pole kõikjale veel jõudnud, kas nad igasse maanurka jõuavadki, pole päris kindel. Kui valitsus on 20 aastat tegutsenud NLKP Keskkomitee põhimõttel  - kõigepealt endale, siis sulle ja siis vaatame, mis teistele jääb - siis nüüd näeme tagajärgi. Korruptsioon ja numbrite vassimine ja varjamine on eht-kreeklaslik. Homne pole kunagi siin tänasest tähtsam olnud.

Võimul olevad oligarhid ja niarchosed on oma taskud ammu täis toppinud, nüüd nad mätsivad käidud teed, teevad Reiljani ja triivivad vaikselt oma purjejahiga kuhugi Skopelose villasse. Võimul aga on juba pool aastat äärmussotsialistid, kellelt võib aga jällegi oodata kõike, imesid juhtuma ei hakka. Esialgu peavad nad kiriku abiga tulekahju kustutama ja konstruktiivsest töötegemisest ilmselt unistada veel ei saa.

Kreeklast narritati juba kümme aastat tagasi, kui kehtima hakkas euro. Kõik kaubad, mis maksid varem euro mõistes 40-50 senti (drahmides), hakkasid maksma vähemalt üks euro. Täna narrivad Samosel koduküla Ormose tuttavad kreeklased meid: „Teile tuleb evrooo!," kõlab üksjagu parastavalt. Praegu mõnitatakse niisiis tavalist kreeklast, kes kogu selle vahepealse kümme aastat on vanamoodi maad harinud, oliive kasvatanud ja kala püüdnud. Tõstetakse kütuse- ja elektrihinda, tulumaksu, niisamuti laevapileti niigi kõrget hinda saartevahelises liikluses. Kõike ei jõuagi nimetada.

Kas kreeklane on elanud üle oma võimete? Jah ja ei. Erasektoris on kõik käinud loomulikku rada. Ettevõtja küsib niipalju kui klient maksab, nii on ka turismiäris. Riigisektoris kasvasid palgad vahepeal liiga kõrgele, lisaks muidu vasakule kühveldamisele ja raiskamisele. Tavaline kreeklane ei nurise eriti kui palk külmutatakse, 50 000 inimest Ateena tänaval ei ole rahva hääl. Aega tänavail jaurata on peamiselt töötuil. Aga kui mõnigi lihtsama töö tegija teenib üle 20 000 krooni kätte, mindi kusagil ilmselt liiale.

Samosel olen kohanud kaht meeleavaldust, mis üldise Kreeka kriisi taustal tundub nii tühine. Suuruselt teises linnas Karlovassis avaldasid vanemad kooliõpilased ning kohaliku ülikooli tudengid meelt ses asjas, et saarel kaoks ära nelja omavalitsuse süsteem (meil on vaid 50 000 elanikku) ja asenduks ühega. Jutt niisiis kokkuhoiust. Üritus oli meeleolukas, mängis elav muusika, tantsiti ja kõigil oli kevad südames. Vaba päev koolist, arusaadav.

Alles paar päeva tagasi sõitis külast läbi lippude ja manifestidega autokaravan, mille sõnumist oli ruupori kaudu esiti raske aru saada. Restoranipidaja Maria selgitas, et nood inimesed võitlevad Egeuse mere puhtuse säilitamise ning metsade ja muu ökosüsteemi kaitsel. Muide, Marathokampose kooliõpilased ja siin töötavad Briti merebioloogid puhastavad regulaarselt rannaäärset ala ning seda tehakse ilma igasuguse kampaaniata.

Millest inimesed räägivad? Täna - kolmapäeval algab Ateenas OAKA-l korvpalli finaalseeria igipõliste rivaalide Panathinaikose ja Pireuse Olympiakose vahel. Sellest tõesti räägitakse kõikjal! Lubasin minna mängu vaatama Nikolaose juurde kõrvalkülla, tema aga on paadunud PAO fänn, mina OLY toetaja. Seetõttu palus ta mul mornilt õlled ise kaasa võtta. C'est la vie.

Järgmise korrani, yassas!