Aspiriin või kuivatatud merihobukesed?
Väljendit “hiina meditsiin” kuuldes kangastub eestlastele enamasti müstiline pilt lõpututest rohupurkidest tiigriluupulbri, merihobukeste ja maohammastega, akupunktuur ja kondiväänajad. Kui palju aga Hiinamaa inimesed ise hiina meditsiinist teavad ja seda igapäevaelus kasutavad?
Hiina meditsiin versus lääne meditsiin
Suurlinnadesse on rajatud hulgaliselt lääne meditsiini põhimõttel töötavaid polikliinikuid ja haiglaid, mille tehniline varustatus ja teenused on äravahetamiseni sarnased Euroopa ja Ameerika raviasutustega. Linnapildis näeb palju lääne apteeke, kust saab osta kõiki meile tuttavaid kaupu aspiriinist ibuprofeenini. TCM- ehk traditsioonilise hiina meditsiini keskused on esindatud palju väiksemal arvul. Hoolega otsides leiab ka hiina meditsiinile pühendatud apteeke tuhandete saladuslike sahtlite, vitriinide ja klaaspurkidega.
Külastan üht Shanghai kuulsamat hiina meditsiini apteeki Tong Han Chun Tang ja vestlen müüjatega.
“Kui hiinlane haigeks jääb, kas ta läheb siis tavaliselt hiina või lääne apteeki?
“Ikka lääne apteeki. Lääne rohud on tõhusad ja mõjuvad kiiresti.”
“Aga milliseid ravimeid te ise eelistate?”
“Muidugi lääne ravimeid, neist saab kiiresti abi.”
Tohoh – kui juba hiina apteeker hiina ravimite mõjusse ei usu, kes siis veel?! Igaks juhuks lähen ka teise hiina apteeki ja küsitlen sealseid proviisoreid.
“Kui populaarne on hiina meditsiin hiinlaste seas?”
“Väga populaarne. Tänapäeval pöördub üha rohkem hiinlasi vaevuste puhul hiina meditsiini poole.”
“Milliseid ravimeid ise eelistate?”
“Ikka hiina omi! Hiina ravimid mõjuvad aeglasemalt kui lääne rohud, aga nende mõju on tõhusam ja pikaajalisem.”
Hiina meditsiin = toitumine ja elustiil
Mulle on jäänud mulje, et tavahiinlased on hiina meditsiini alal üpris hästi valgustatud. Olen oma hiina sõpradelt uurinud, kas nad õpivad seda koolis. Ei, need on tavalised elutarkused, mis kodust emapiimaga kaasa antakse. Umbes nii nagu meil Eestis iga laps teab, et külmetuse puhul tuleb juua kummeliteed ja marrastunud põlvele tuleb panna teeleht.
Hiinlased saavad kodust kaasa tarkuse, et keha tuleb võtta kui tervikut ning ravida ei tule sümptomeid, vaid põhjusi ning et kõige parem ravi on ennetamine. Seetõttu ei hõlma hiina meditsiin ainult haiguste ravi, vaid ka toitumist ja elustiili üldiselt. Põhimõte on ikka selles, et kehas ja elus peab kõik olema tasakaalus: külm ja soe, kuiv ja niiske, liikumine ja puhkus, yin ja yang. Inimestel, kes kipuvad sageli külmetama, soovitatakse süüa yang- ehk soojendavaid toite, ning kuumaverelistel yin- ehk jahutavaid toite. Samuti tuleb toitumises lähtuda aastaajast ja ilmast. Kui inimene haigestub, tähendabki see, et organism on tasakaalust väljas ning tuleb sees- ja välispidiste vahenditega uuesti tasakaalu viia.
Restoranis einestades kogen ikka ja jälle, et teenindaja soovitab kuumal suvepäeval tellida jahutavat kurgisalatit ja paukuva pakase puhul tšilli-lambalihasuppi. Kui tunnen, et külmetus või gripp hakkab kallale tulema, tõttan turule ja pärin puu- ja juurviljamüüjatelt, milliseid frukte peaksin tarbima, et kurjad batsillid kehast välja ajada. Hiina turumemmedel on alati ilmale, aastaajale ja parajasti levivatele haigustele vastav soovitus varnast võtta.
Haiguste ennetamise ja tervise hoidmise juures on tähtsal kohal kindlad päevarütmid. Nii näeb hiina meditsiin ette, et hommikul tuleks tõusta enne kella 7 ja magama minna enne keskööd. Seetõttu on varahommikuti, kella 6 paiku kõik linnapargid ja kaldapealsed täis tai chi’d harjutavaid (vanemapoolseid) hiinlasi. Pärast õhtusööki, kella 7–8 paiku, ilmuvad nad taas parkidesse edas- ja tagurpidi jalutama, samal ajal käsi plaksutades või kõhtu silitades – see pidavat seedeelundkonda korras hoidma.
Hiinlased söövad ilmtingimata kolm korda päevas, soovitatavalt sooja toitu. Siinsete välismaalaste seas levib tarkusetera, et rasked koosolekud tuleb määrata ennelõunasele ajale, sest kella poole kaheteistkümne paiku hakkavad hiinlased närviliselt kella vaatama ja nihelema, püüdes läbirääkimistega kiiresti ühele poole saada. Selge see, lõunasöögiaeg on käes! Samuti on laialt levinud komme pärast lõunat kerge uinak teha. Koht pole oluline – sobib nii kontoritool, trepikoda, pargipink kui muruplats. Shanghai-elu esimestel kuudel arvasin, et linnas on tohutu palju kodutuid, kes tänavaäärseid mururibasid magamiseks kasutavad. Hiljem tabasin ära, et tegemist on hoopis täiesti tavaliste lõunauinakut tegevate tööinimestega. Miks mitte, kui ilm lubab ja pehme küljealune käepärast?
Iga õige hiinlane tarib endaga pidevalt kaasas kaanetatud klaaspotsikut, mille põhjas on rohelise tee puru. Seda anumat täidetakse päeva jooksul korduvalt kuuma veega, mida paljud avalikud punktid tasuta pakuvad. Rohke tee ja ka kuuma vee joomine on üks esmaseid tarkusi, mis aitab külmal perioodil haigusi eemal hoida.
Hiina arstid
Kui mul endal on arstiabi vaja, külastan enamasti lääne polikliinikuid. Mõne arsti puhul aga pääseb hiina kultuuritaust mõjule ning nad soovitavad lisaks lääne ravimitele hiina apteegist neid-ja-neid pulbreid või kuulikesi hankida, juhtnööriga “manusta neid suurusjärgus umbes üks kuueteistkümnendik purgi sisust paar korda päevas nelja kuu jooksul”. Seega sarnanevad hiina ravimid meie mõistes pigem ravimtaimedega, mis täpset annustamist ei nõua ja mille mõju ilmneb pika aja järel.
Läänemaailma arstide seas on saanud populaarseks omandada teine, hiina meditsiini kraad Hiinas. Paljud neist praktiseerivad lääne ja hiina meditsiini paralleelselt.
Küsime 40. aastates härra Ma’lt, kes on Hiina ülikoolis lääne meditsiini õppinud ja aastaid kirurgina töötanud, mida tema hiina meditsiinist arvab.
“Ma ei usu hiina meditsiini karvavõrdki. See on puhas pseudoteadus, nagu mõni vana religioon, mis on mitu tuhat aastat tagasi kirja pandud, aga mida ajaga ei kohandata ja kriitikata järgitakse.”
“Aga paljud inimesed väidavad ju, et on nõelravi, hiina massaaži või ravimite mõjul tervenenud?”
“See niinimetatud kasu on psühholoogiline või põhineb puhtalt platseeboefektil. Tänapäeva meditsiinifirmad peavad oma ravimite kohta lõputult teste tegema ja nende toimet igapidi tõestama. Hiina meditsiini ravimite ja meetodite kohta pole aga suudetud teha mitte ühtki vettpidavat, nende mõju teaduslikult tõestavat testi!”
Erinevalt Ma’st enamik hiinlasi siiski usub hiina meditsiini toimesse, ka siis, kui nad valdavalt lääne arstiabi kasutavad. Paistab, et hiina meditsiin teeb hetkel läbi uut tõusutrendi, sest selles kasutatavate taimede, näiteks ženšennijuure hind on viimastel aastatel lakke tõusnud. Rahakad investorid on nimelt leidnud hiina meditsiini kujul ülekuumenenud kinnisvaraturu kõrvale uue investeerimisobjekti.
“Üldiselt arvatakse, et kui inimene satub autoõnnetusse ja tal on vaja akuutset ravi, siis peab ta pöörduma lääne haiglasse. Taastusravi puhul aga soovitaksin talle enamikul juhtudel hiina meditsiini. Sama kehtib vähkkasvajate puhul: keemiaravi saab lääne haiglast, edasise raviprotsessi puhul võib aga edukalt hiina meditsiini kasutada. Krooniliste haiguste puhul soovitan peaaegu alati hiina meditsiini,” räägib Hiina televisioonis ameeriklane, kes on omandanud mõlemad, nii lääne kui hiina meditsiinikraadi.
Lääne ravimite ületarbimine
Hiina traditsioone teades mõjub paradoksina, et hiinlaste lääne ravimite tarbimine ületab igasugused mõistlikkuse piirid. Hiina arstid kirjutavad näiteks antibiootikume välja kümme(!) korda sagedamini kui nende Euroopa või Ameerika ametikaaslased. Antibiootikumide ülikõrge kasutusmäär on hakanud hiinlaste seas juba immuunsusprobleeme tekitama. Millest selline ravimiusk? Eks ikka hundikapitalismiajastu kasumiahnuse tõttu, mis paneb firmasid oma toodangut promoma ja arste ära ostma. Vastutustundlikud pereemad ja -isad tunnevad end ühiskonna surve all – kui soovid oma (ainukesele) lapsele või põduratele vanematele parimat, siis ära hoia ravimite pealt kokku!
Hiina meditsiin või eesti meditsiin?
