Kunagi kirjutasin raamatu “Loodus on lähedal”. Botswanas on loodus, täpsemalt loomad, kes äratavad igaühes aukartust, sageli harjumatult lähedal. Aafrika rahvusparkides ei karda suured imetajad enamasti autot. Õnneks ei karda ka meie maastur elevante (ta on paksust plekist ja kaalub täislastis oma tubli kolm ja pool tonni – sellist elukat ei astu isegi kuuetonnine elevandipull niisama lihtsalt laiaks), kuid vahel on ka temal raske oma tunnetest jagu saada. Vajutus gaasilapatsile paneb auto urahtama, karja juht võtab seda kui väljakutset ja lehvitab ähvardavalt kõrvu. See on hea märk – karta tuleb pigem sellist elevanti, kes kõrvad peadligi tõmbab. Meil tuleb oodata, kuni elevandid on veel paar puud maha murdnud ja oksad oma saepuruvabrikusse sisestanud.