Elu Poolas. Ja surm

Soojal ja mahedal varakevadisel hommikul on päikesepaiste laotanud ennast üle Poola.

Euroopa kauneima renessanss-stiilis vanalinna turuväljakul avavad uksi tänavakohvikud. Krakówis valitseb vaikus ja rahu, sest pühapäev on püha igale tõsikatoliiklasest poolakale.

Säravate silmadega liiguvad tuhanded päeva esimesele jumalateenistusele. Peaaegu keegi ei aima, millised sõnumid kirikus ees ootavad.

Taas kord on seda jumalakartlikku riiki tabanud katastroof. Nädala olulisimal lõunasöögil, mil perekonnad kohtuvad ning Poola traditsioonide kohaselt pühapäevast nuudlisuppi ja kana süüakse, räägitakse üksnes rongiõnnetusest, mis leidis 4. märtsil aset Szczekociny lähistel, nõudes 16 inimese elu ja vigastades veel 58 reisijat.

Kui poolakad tunnevad põhjendatult uhkust oma maanteede üle, siis ei mõisteta, mis on viimasel ajal juhtunud raudteeliiklusega. Ainuüksi möödunud aastal toimus Poolas kolm inimohvritega rongiõnnetust, nüüd leidis aset viimaste aastakümnete ohvriterohkeim.

Järgnevail päevadel organiseerivad oma töö ümber mitmed kirikud ja kloostrid, saates nunnad-mungad rongiõnnetuses hukkunute lähedastele hingeabi osutama. Valimiste eel kogub populaarsust president Bronisław Komorowski, kes nii õnnetuspaika kui ka haiglaid külastab. Samas ollakse üllatunud ja mõnevõrra pettunud, et madalat profiili hoiab peaminister Donald Tusk, kes läinud aastal toimunud valimised võitis paljuski tänu kiirele reageerimisele ja pidevale meedias esinemisele siis, kui Poolat tabasid 2011.aasta suvel lausvihmad ning üleujutused.

Äsjane õnnetus toob kohalikele meelde aasta lõpus toimunud tragöödia. Novembris varisesid ülerahvastatuse tõttu Krakówi kesklinnas kokku menukaima klubihoone kahe korruse trepid. Raskelt vigastatuid oli enam kui kakskümmend. Tänaseni meenutavad inimesed seda õuduste ööd, mis sulges nädalaks terve kvartali ning lõpptulemusena muutis tänava olemust. Kohalike ja turistide lemmikpaik, ööklubi Kitsch, on ilmselt jäädavalt suletud. Tegemist oli ainsa meelelahutusasutusega, mis avatud igal ööl kaksteist tundi. Puudust tuntakse klubi vabameelsusest ja ainulaadsest atmosfäärist.

Leinapäevil on suletud või inimtühjad isegi karaokebaarid.

Poolakad leinavad, tänavatel valitseb vaikus, inimesed on mõtlikud ja kurvad. Kuid argipäevad nõuavad oma ning juba on Krakówi parkidesse ilmunud lindude kõrval teisedki kevadekuulutajad – meeleavaldajad.

Igal nädalavahetusel protesteerivad eri inimrühmad kellegi vastu või poolt. Nädalaid avaldati massiliste meeleavaldustega toetust Krakówi Ooperile, mille eelarvet sooviti kärpida, järgnesid protestid haridusreformi, liberaalse immigratsioonipoliitika ja tuumaenergia vastu. Krakówlane ei vaiki, ta avaldab nii oma rõõmu kui valu. Krakówlane võib olla küll konservatiivne, kuid on ometi sotsiaalne, avatud ja solidaarne igaühega, kes suudab samastuda, hoolida ning märgata. See kõik on poolakale emapiima ning katoliikliku kooliharidusega kaasa antud.

Poolas jäetakse eluraskustes inimestele toitu ja riideid tänavatele ning parkidesse; keegi ei sõida kõnniteel jalakäijale jalgratta ega rulluiskudega otsa; võõra joobnu üle ei naerda, vaid ta toimetatakse koju, tasutakse tema taksoarve. Inimkeskses kogukonnas tuntakse kaasa, andestatakse ja hoolitakse.

Tööpuudust Krakówis väga ei tunneta. Eelistatud seisuses on tudengid, sest üliõpilaste tööle võtmisel ei tasu makse ei tööandja ega töövõtja. Samas on siin lepinguta töötamine ning ümbrikupalkade maksmine tavapärane ka teiste eagruppide puhul. Kuigi näiteks teenindussektoris töötav palgatööline teenib vaid 1200–1600 zlotti (umbes 300–400 eurot) kuus, on selle rahaga Krakówis võimalik inimväärselt elada. Hinnad poodides pole oluliselt ülespoole liikunud.

Ootusärevus juunis algava EURO 2012 eel kasvab Krakówis iga päevaga. Tuntakse uhkust uue jalgpallistaadioni Wisła üle – kui krakówlane tänaval ei laula või pidutse, siis suure tõenäosusega jälgib ta kohapeal või teleri vahendusel jalgpalli, kuigi hetkel pole kohalikul meeskonnal parimaid tulemusi ette näidata. Turistidevoolu ootuses on valminud linna suurim, peaaegu kolmesaja kauplusega kaubanduskeskus ning uuenenud ilme on saanud Krakówi lennu- ja rongijaam. Szczekociny katastroofi tõenäoliseimaks põhjuseks peetakse tänase seisuga inimlikku eksitust.

Transpordiminister Sławomir Nowak on juba jõudnud kinnitada, et Euro 2012 ajal ei tule rongireisijail oma ohutuse pärast karta. “Rongiliiklus, ja mitte ainult Poolas, vaid kõikjal Euroopas,” kinnitas ta, “on ikkagi väga turvaline.”