Sõitsime noorukese eesti kunstfotograafiga mööda orkaanist räsitud Marthas Vineyardi saart. Ega miskit hullu kusagil polnud, mõni pikali puu ja veidi suuremad loigud kui muidu. Varaseks pärastlõunaks oli fotograaf igavusest surmväsinud, sest oli selgemast selgem, et kogu Vineyard ei pakkunud talle vähimatki huvi. Mõne üksiku pildi, mis ta tegi, klõpsas ka telefoniga. Asi polnud kaamerat väärt.