Mind vaevab psoriaas. Ainus, mis selle nuhtluse naha pealt põletab, on regulaarne päevitus. Kuna elan juba üle kümne talve Punase mere kaldal, siis pole päevitusega probleemi. Hiljemalt detsembri keskpaigaks on mul korralik jume peal ja parasvöötme sügises nähtavale ilmunud psoriaas taanduma löödud. Aga kui olen üle kere pruun ja psoriaasi meenutavad vaid pigmendilaigud, tõstab pead perfektsionism. Siis tahaks ära päevitada ka privaatsemad kehaosad.

Rand ongi mul peaaegu et privaatne. Olen kilomeetrisel ribal enamasti üksi. Muid uitajaid satub sinna ainult siis, kui ma seda kõige vähem soovin. Araabia maades on avalik alasti olek eriline koledus ja ega ma isegi end paljalt mugavalt tunne. Ja pealegi on liival lebav paks vana mees sama kole kui rannale uhutud vaalakorjus. Seetõttu otsustasin, et lähen Nuweibast veidi lõuna poole jäävatesse Myzeryyqi rannamägedesse. Koorin end seal paljaks kui porgandi ja päevitan ka need kohad ära mis avalikul rannal valgeks jäävad.