VIIMATI NAASIN EESTISSE veebruaris, olin 6 kuud Taanis õppimas. Pean tunnistama, et see riik jättis mulle teatava mulla ja kõdunemise lõhna ninna, minu jaoks on taanlased ehk liiga rahulikud – väliselt muidugi rahulolevad ja väärikad, kuid sisemuses pidevalt millegi igatsuses vaevlevad ning samas mitte millegi poole püüdlevad kivistunud inimesed. Reisisin palju ka maapiirkondades ning erinevalt Kopenhaagenist näis suurem osa Taanist mulle kui üks nukker, rohtukasvanud tiik.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel