Omal käel Mehhikos võhikuna matkates on esimene üllatus, et see riik on hoopis teistsugune, kui eri allikad meile selgeks on püüdnud teha. Selgub, et mehhiklased polegi filmidest nähtud üle-võlli-hirmsad tegelased, kes tagataskus matšeetet kannavad ja igal võimalusel kedagi röövida püüavad, vaid siirad oma maa patrioodid. Mehhiklased ei ole ka pealetükkivad nagu näiteks araablased, vaid tüünevõitu ja rahumeelsed, isegi veidi nukrad indiaani-inimesed. Ja kuigi enamik rahvastikust on mestiitsid, tuleb mehhiklaste loomust arvesse võttes seda maad pidada indiaani-maaks – üheks nendest mesoameerika maadest, kus põliselanike meelsus on ka täna tooniandev.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,28 € Osta artikkel