Minu hmongi pere ja muud loomad

Hmongidel, keda on 5–6 miljonit ja kes elavad peamiselt Tais, Hiinas, Laose ja Vietnami põhjaosas, pole kunagi olnud oma riiki. Kuid sellisel formaalsusel poleks ka suuremat tähtsust – nende külad on riigitagi maailm omaette, veendus Silvia Pärmann.

Totaalne vaikus oli esimene, mida märkasin. Mööda rada, millel olime seitse tundi läbi džungli mäkke Hoy Way poole turninud, ei oleks ükski mootorratas üles saanud. Isegi hobusele poleks see olnud jõukohane. Ehk ainult eeslile, aga neid ei paistnud meie ees laiuvas külas keegi pidavat, ehkki muidu jooksis ühegi rohulibleta kõrbeks söödud platsi mööda ringi igasuguseid elukaid. Aga võib-olla oli viimane eesel just eelmisel õhtul ära söödud.

Loojuv päike värvis punaseks kõik küla 12 maja, mida piirasid puseriti tarad, otsekui hädasti breketeid vajavad hambad, hoidmaks eemal ei tea keda. Juhuslikult mööduvaid uudishimulikke polnud just palju märgata.