Perthis, Lääne-Austraalias on näiteks baarides-klubides pärast südaööd keelatud alkoholi segada energiajoogiga, shot’e ei müüda ja alates kella ühest öösel tohib ühes klaasis olla maksimaalselt 50 ml kanget alkoholi.

Sydneys ei lubata aga juba pärast kella 1.30 AM enam klubisse-­baari uuesti siseneda, kui oled sealt korra välja astunud. Alkoholipoed lõpetavad müügitegevuse kell 10 PM ning baarid-klubid ei tohi jooke serveerida pärast kella kolme öösel.

Siia kõrvale on huvitav aga võtta aborigeenid. Vaatamata laialt levinud arvamusele, et aborigeenid meeletult alkoholi tarvitavad ja kontrollimatult linnaruumis märatsevad, tarbib nendest alkoholi 36% valge inimese 55% kõrval.

Enne valge mehe saabumist pruukisid aborigeenid küll mitmesuguseid taimedest tehtud lahjasid alkohoolseid jooke, kuid see komme oli väga piiratud ja rangelt kontrollitud. Vaid mõni nädal pärast valgete saabumist avati ka esimesed pubid ning see kujundas Austraalia ­ühiskonna arengut järgnevate kümnendite jooksul. Aborigeenidele maksti tihti palka kas alkoholis või tubakas, samuti tasuti alkoholiga seksi eest.

Paljudes aborigeenide asulates on aastate jooksul vastu võetud nn kuiv seadus, kuid nagu pahatihti seadustega juhtub, on ka sellistel seadustel omad varjuküljed, mis loodetud eesmärke kindlasti ei täida. Suurenenud on narkootikumide kasutus, vägivald, sõidetakse alkoholi järele sadu kilomeetreid, joojad koonduvad “joomislaagritesse” keelutsoonist väljaspool, lisaks sissemurdmised inimeste kodudesse, ikka ajendatuna suurest janust.

Aborigeenide maa-aladelt läbi sõites on samuti igasugune alkoholi omamine keelatud, lukus on ka tankurid, et janused auruvanne võtma ei läheks.

Pööblile mõeldud reeglid aga vapratele ja ilusatele tihtipeale ei ­kehti ning seda tõestasid hiljuti Lääne-Austraalia rahandusminister Troy Buswell ning härra peaminister Abbott isiklikult. Esimene tõmbas endal pulmas käies nina viltu ja rammis koju sõites nelja autot ja laternaposti ning teine kulistas avalikul üritusel 7 sekundiga alla klaasitäie õlut, tilgutades osa oma pluusile, kuid olles ise sealjuures rõõmsalt uhke saavutatu üle. Ei ole just parim eeskuju ja stiilinäide valitsusele, kellele nii väga meeldib alkoholikuradiga reeglite sätestamise kaudu võitlust pidada.

Olgu selle eeskuju näitamise ja reeglitest kinnipidamisega kuidas on, kuid ikkagi joob austraallane hoolimata neist reeglitest sama palju kui eestlane kaugel põhjas. Milline vaatepilt avaneks meile aga siis, kui siin reegleid üldse ei oleks? Kas teeks Austraalia Eestile pikalt ära või jätkuks joomine ikka samal tasemel, sõltumata sellest kuidas ja kuipalju keegi kuskil niite tõmbab?