Mäletan hästi seda aastate eest kogetud kummalist tunnet, kui suvepäikese tekitatud kerges kuumavirvenduses mere kohal nägin ümber saaretipu lahte pöörduvat suursugust valget AIDAt. Tema väärikas aegluses oli midagi iseäralikku, enesessepööratut, nagu sel, kes oma erilisusest küll teadlik, kuid ei pea seda tähtsaks – lihtsalt selline ta kord juba on. 

Mulje jäi, nagu ei puudutakski hiiglane veepinda, vaid hõljuks selle kohal kerge laevukesena.

Sisenenud Palma de Mallorca sadamasse ja kinnitanud otsad, kutsuti ajakirjanikud pardale, et tutvustada uut Fun Ships’i reisikontseptsiooni: nädalatepikkuse merekruiisi ajal rahuldada ja ennetada kõiki reisijate vajadusi, pakkudes lõputut meelelahutust 12 dekil.

Paraku jäi soovitud kasum saamata ning laevad müüdi jälle edasi: nüüd kuuluvad 10 AIDAt (kokku 18 636 reisijale) USA-Briti kontsernile Carnival ja seilavad Itaalia lipu all, veel ainult punased huuled vööril ja silmakaarte sinise­laineline pikendus külgedel pärinevad saksa disainerilt.

Põnevad ei ole merereisituurid mitte ainult eksootiliste sadamate pärast, vaid ka kogu perele väljatöötatud meelelahutusprogrammide poolest: oma teatri ja muusikakapelli kõrval ei pelga esinemisi AIDA-l ka tuntumad artistid ja diskorid. 

Parimadki kokadki on uhked, kui oma biograafias saavad märkida üht AIDA kolmest restoranist. Kokkuvõttes – AIDAd on parimad, sest nende meeskonnad on parimad.