Pildi digitali­seerimine

Alates 1. märtsist on Soome lõplikult ja täielikult digi-TV maa. Kui sügisel lõppesid tava-TV ülekanded eetris, siis nüüd on lõpetatud ka kaabel-TV kanalitel analoogsignaali edastamine.

Tehnika progress?

Sõnades kindlasti!

Tegelikkuses aga paistab asi välja pigem ehtsoomlasliku jäärapäisusena. Riigi juhtivad pead otsustasid digi-TV-le ülemineku valitsuse istungil 1996. Sellest möödunud 12 aastaga on tehnoloogiline areng digitaalse side vallas olnud ääretult kiire. Mõelge kas või mobiiltelefonidele. Toonane vestlemistelliskivi on tänaseks muutunud paari tikutoosi suuruseks multimeediaseadmeks. Küllap olete märganud ka arengut telerite turul.

Too 1996 vastuvõetud otsus kehtestas toona üpris progressiivsena tundunud standardid ja ideed – telerist pidi saama interaktiivne seade, mille abil vaatajad saaksid hääletada ja muul moel osaleda programmides. Tänaseks on kõigile selge, et internet, sissehelistamiskeskused ja SMS-sõnumid on interaktiivsuse ammu taganud ning lisaks muutnud selle ka tulusaks äriks.

Mida tähendab digi-TV kasutuselevõtt tavalise soomlase jaoks? Esmalt digiboksi ostmist ja ühendamist. Seejärel pettumust, sest nähtav pilt ei erine kuidagi tava-TV pildist, aga selle nähtavaks tegemiseks tuli harjuda kahe puldi ja kahe seadme koosjuhtimisega. Lisaks on digi-TV kanalite vahetamine hoopis aeglasem kui tava-TV puhul ja YLE kanalite modernne subtiitrite süsteem ei tööta sugugi mitte kõigi digiboksimudelitega. Subtiitrite puudumist YLE kanalitel õnnestub Tallinnas “nautida” ka Elioni kaabel-TV klientidel.

Nojah, nagu juba eespool sai öeldud, on soomlased jäärapäised ja mitte ainult valitsuse tasandil. Tulemuseks oli ligi 32 000 TV-loa ülesütlemine sügisel ja üle 4000 kevadel. Mis pagana asi on TV-luba?

Vaadake, Soomes peab iga leibkond maksma televiisorivaatamise õiguse eest aastas 215.45 eurot ehk 3371 krooni. See raha läheb Soome Ringhäälingu – Yleisradio tegevuse finantseerimiseks. 36 000 lubamaksust ilmajäämine tähendab 7,75 miljoni euro (ehk 121 miljoni krooni) suurust auku YLE eelarves.

Riik oli õnneks helde ja paikas selle augu täiendava 10 miljoni eurose eraldisega. Aga mis viga helde olla, kui iga müüdud digiboksi hinnas (umbes 80 eurot) sisaldub 22 protsenti käibemaksu (umbes 15 eurot). Teades, et TV-lube on riigis väljastatud 1,9 miljonit, on riik ikka vähemalt paarikümne miljoni euroga kasumis. Liidame veel juurde analoogkanalite sulgemise järel vabanenud sagedusalade müügist saadavad tulud ja pilt on veelgi selgem. Digi-TV kasutuselevõtt on mis tahes riigile äärmiselt kasumlik tegevus.

Pange vaim valmis ja tuulutage sajalisi, sest digi-TV tuleb varsti kasutusele ka Eestis. Moodsamana ja paremana ning Soome omaga mitteühilduvana. Antenniga Soome TV vaatamiseks peaks edaspidi kõvasti investeerima võimendusse ja hankima Eesti telesignaaliga mitteühilduva digiboksi.

EKP I sekretäri Karl Vaino unistus saab 30aastase hilinemisega lõpuks ometi täidetud! Eestis ei näe rahvas enam Soome TVd.