Reisiarvustus: Kiire päev Peterburis
Marsruut: Tallinn-Peterburi-Helsingi
Aeg: suvi 2013
Hinne: 4-
Tänu sellele, et vene laevafirma St. Peter Line teeb juba mõnda aega -lõbureise liinil Helsingi-Stockhom-Tallinn-Peterburi, on ka meie inimestel võimalus õhtul Tallinnast laevale astudes ja ülejärgmisel päeval Helsingis maha jäädes veeta viisavabalt päev Peterburis. Kõlab ahvatlevalt, kuid probleemiks on piiratud aeg Neevalinnas. Laev jõuab sadamasse hilja ja õhtul hakkab sõitma varakult, nii tulles kui minnes kulub vähemalt tunnike passikontrollis. Transfeer kesklinna (mis on muide kohustuslik, ilma selleta ei saa laevapiletitki) võtab vähemalt pool tundi. Kasulikku aega linnas on seega heal juhul viis tundi ning mõneks ettevõtmiseks, näiteks Ermitaaži külastamiseks, jääb sellest väheseks. Õnneks on transfeeri lõpp-peatus väga soodsas kohas, Iisaku katedraali esise pargi servas, kust pole kaugel ei Nevski prospekt ega ka Talvepalee.
B-klassi kajut laeval (kaht neljakohalist kajutit ostes kujunes reisi hinnaks pisut üle 60 euro inimese kohta) tundus kulunud ja vanaaegne, kuid siiski puhas ja korras. Samas pakub elamusi hilisõhtune väga heal tasemel varieteeprogramm ning reis ise - teel Venemaale on huvitav vaadata Pranglit ja eriti Keri saart, mis oma karahvinikujulise tuletorniga näib eemalt suure sõjalaeva siluetina, kahuritorn keskel, tagasisõidul pakub palju uudis-tamist sõit Neeva deltasse rajatud merekanalil, eriti aga Kroonlinn, kunagine ülisalajane sõjasadam, millest möödutakse väga lähedalt: katedraali kullatud kuppel pargipuude kohal, sadamaehitised, mis tunduvad üsna mahajäetuina - kõik see on vaatepilt, mis enamikule eestlastest nägemata.
Järgmisel hommikul Helsingis peaks soovitama pigem vastupidist taktikat: mitte kiirustada, vaid olla rahulikult veel paar tundi laevas - Helsingis oleku aeg ei ole meile ju väärtuslik, võime kas või hilisõhtuse laevaga koju sõita. Kõige halvem on oodata kajutis tund ja siis minna - siis on järjekord tõenäoliselt kõige pikem. Passikontroll on igatahes Helsingis veel palju aeganõudvam kui Peterburis, nii et tekib isegi mõte, kas see pole mitte mõeldud venelaste ruineerimiseks. Aeg-ajalt tõusevad kaks kõrvu istuvat passide kontrollijat ja lahkuvad demonstratiivselt - jälle on ühes sabas seismine osutunud asjatuks. Tegelikult meid see ei puuduta, on ka mitu väravat, mille kohal kiri "EÜ kodanikud", ja sealt saab kohe läbi, tuleb vaid olla resoluutne, sest seal on eriti tihedad venelaste tropid, kes julgustavad üksteist: "Enam kedagi vahele ei lase." Kui aga astud ikka julgelt juurde ja ütled, et oled Euroopa Liidu kodanik, tõmbuvad teeseldud lahkusega -eemale: "Palun, palun."
Venemaalt viina kaasa osta ei soovita: see on seal küll odavam kui meil ja valik on hämmastavalt suur, kuid sellega on palju tüli: laeva sisenemisel valgustatakse kogu pagas läbi ja viinad korjatakse ära - hommikul Helsingis antakse küll tagasi, kuid kõik see on jälle sekeldamine ja aeg. Tallinnast laevale minnes muide korjatakse ära keeduspiraalid - eks ikka selleks, et sa väisaksid laeva kalleid baare.
