REISIARVUSTUS: Aeroflot: rull-lokkidega stjuardessid ja topeltannus tualettruume

Aeroflotiga (SU) lendamine on paljudele reisihuvilistele suhteliselt hirmutav mõte. Võimalusel valitakse ikka mõni “euroopa lennuliin”. Sellel on peamiselt kaks põhjust – et Aeroflotiga sõita, tuleb näiteks Moskvasse minna ja teiseks kardavad paljud, et Vene õhulaevad on ebausaldusväärsed. Täheühendid IL ja TU kõlavad hirmuäratavalt – kujutlusse tekib pilt plekisest roostelaikudega lennukist. Ometi väidab Aeroflot oma kodulehel, et nende lendude turvalisuseaste 2004. aastal oli 99.95% ja see olevat antud kategoorias maailma kõrgeimate näitajate hulgas (mida turvalisuaste endast kujutab, jääb küll kahjuks arusaamatuks – toim).

“Aeroflot-Russian Airlines” on tõeline megaettevõte. Lennukompanii teenindab 103 sihtkohta 55 riigis üle maailma, lennukeid on 91 ja töötajaid 15 000 inimeste ringis. Järgmiseks aastaks plaanib hiljuti Skyteam allianssiga liitunud Aeroflot valmis saada oma uue lennujaama Šeremetjevo-3. (allikas: www.aeroflot.ru )

Ka mina kahtlesin pikalt, kas ikka tasub Aeroflotiga lennata. Eriti pärast seda, kui olin Trip.ee reisifoorumist lugenud kellegi kommentaari, et IL-i laest kukub õhkutõusmisel kruvisid, kõik rappub ja väriseb, justkui hakkaks lennuk laiali kukkuma. Sealsamas kõrval aga rahustasid mind nõukogude ajal palju lennanud inimeste positiivsed kogemused. Eriti mõnusalt humoorikas on järgmine kommentaar: “Usk on säilinud, et kui midagi nihu läheb, siis vene mehhaanik oskab ka kruvikeerajaga lennukit parandada ja piloot keset taigat maanduda; läänekad paneks lihtsalt üürgama, et mayday.”

Surusin oma põhjendamata hirmud alla ja sõitsingi IL-96-ga Moskvast Indiasse ja tagasi, sest Venemaalt Aasiasse on oluliselt lühem tee kui läbi Euroopa. Lennuk oli täiesti viisakas, Airbusi sarnane. Õhku tõusis sujuvalt ja kruvisid ei kukkunud kusagilt. Istmed ei olnud küll nii mugavad kui teiste firmade pikamaa-lendudel on olnud, kuid see eriti ei häirinud. Ainus, mis tõesti ebamugavusi tekitas, oli infoekraani puudumine. Eriti kui randmelt puudub ka käekell, on oma asukoha määramine taevas raskendatud. Kui kaugel me juba oleme, palju maad on veel jäänud sihtpunktini, mis kell on? Need küsimused tuleb esitada stjuardessile. Aeroflotil on ka Boeing-tüüpi lennukeid ja küllap nendes lennukites on ka ekraanid. Positiivse üllatusena oli tua-lettruume IL-i tagaotsas rohkem, kui Airbus’ides olen näinud. Toit oli täiesti talutav ning vesi ja mahl olid pidevalt välja valatud ja saadaval. Teeninduse suurim pluss on nende personalipoliitika. Stjuardessid ja stjuuardid on keskealised ja tihti ka keskmisest matsakamad Mašad ja Jurid, mitte modellimõõtu neiukesed nagu tavaliselt. Rullilokkidega tädid tekitavad hea õdusa tunde. Aeroflotiga võib jälle sõita.

Kellel isu lugeda tõeliselt mahlakaid Aerofloti-kommentaare nii positiivsest kui negatiivsest leerist, klikaku ennast reisiportaali Trip.ee lehele http://trip.ee/node/7955

Klass: turist
Marsruut: Moskva-New Delhi-Moskva