25.04.2008, 00:00
Tapjasääsed Rio õhus
“Denge tapab,” karjus mulle Rio de Janeirosse jõudes esimese
asjana näkku suur plakat, mis kutsus inimesi osalema dengevastases
võitluses. Viimasel kuul on Brasiilias tõve ohvriks langenud saja
inimese ringis.
“Vaata, et sa kohe mulle ütled, kui sa
ennast halvasti tunned,” luges kohalik sõber Raphael mulle karmid
sõnad peale, kui tema käest šokeerivalt mõjunud
reklaami kohta küsisin. “Ja luba mulle, et sa mitte mingil juhul
ilma minuga konsulteerimata mitte mingisuguseid valuvaigisteid ega muid
ravimeid ei võta, muidu võid ära surra,” lisas ta
ähvardavalt.
Kena algus küll, mõtlesin mina,
teadmata, et vaid mõni nädal hiljem on kohalik meedia pungil
uudistest dengepalavikujuhtumite kohta, BBC ja CNN vahendavad, kuidas inimesed
haiglauste taga enam kui 28 tundi ootama peavad ning surevad. Hoolimata
sellest, et meedikuid transporditakse appi teistest osariikidest, napib arste
ja haiglakohti. Dengest on saanud kohalike üks olulisemaid jututeemasid.
Muidugi, on ka põhjust – enim on haigestunuid ja ka dengepalavikku
surnuid just Rio de Janeiros.
Kohalikud võimuorganid ja
ajakirjandus kutsuvad olukorda epideemiaks, seda enam, et
haigusjuhtumeid on Brasiilias registreeritud juba üle 100 000.
Enam kui kolmandik neist Rio osariigis, kus võrreldes eelmise
aasta sama ajaga on dengejuhtumite arv kasvanud üle 200 protsendi. 2002.
aastal Riot tabanud dengeepideemias suri kohaliku lehe O Globo andmetel 91
inimest ning haigestus umbes 300 000.
Räägitakse epideemia
halvast mõjust turistivoogudele ning kohalikud arutavad aktiivselt, kes
on siis ikkagi süüdi, et asjad nii kehvasti on. Peamiselt peetakse
süüdlaseks kohalikke võime, kes piisavalt probleemiga ei
tegele.
“See on kõik poliitikute süü,”
on Raphael veendunud. “Ma just lugesin lehest, kuidas enne valimisi
tahetakse kindlasti ooperimaja remont lõpule viia, aga samas haiglatele
raha dengega võitlemiseks ei anta,” rehmab ta ärritunult.
“Kümme aastat tagasi käidi kodusid kontrollimas ja
õpetati inimestele, kuidas dengesääskete paljunemist
vältida,” meenutab ta, “aga siis millalgi need reidid
lõppesid ja loogiline, et nüüd on probleeme rohkem,”
erutub ta, haarab paaniliselt sääsetõrjevahendi ja
pihustab kolmandat korda viimase 15 minuti jooksul toa üle.
Võimuorganeid süüdistavad ka arstid ning Rio osariigi
tervishoiuminister Sergio Cortes ütles BBC-le, et dengeplahvatuse
vältimiseks ei tehtud sisuliselt midagi, kuigi Rio de Janeiro vahetus
läheduses asuvate linnade kogemused näitavad, et epideemia
vältimine on vägagi võimalik.
“Võtame
näiteks Niterói, mis asub üle vee vähem kui
kilomeetri kaugusel Rio de Janeirost,” ütles Cortes. “sama
kliima, samasugune maastik, samad mäed, samad probleemid getodega, aga
haigusjuhtumeid on tunduvalt vähem ja keegi pole surnud.”
Juba on saabunud teateid ka Portugali turistidest, kes denge endaga
koju kaasa viinud. Õnneks denget levitavaid sääski Portugalis
ei ela.
Aprilli keskel on nakatumiste arv hakanud vaikselt
vähenema – keskmiselt registreeritakse 300 juhtumit päevas.
Buenos Aires on jällegi mattunud paksu suitsuvinesse, kuna linnast
90 kilomeetri kaugusel põleb 70 000 hektarit metsa ja põllumaad.
Sel nädalavahetusel oli häiritud nii lennu- kui metrooliiklus ja
bussijaam Retiro üldse suletud.
Vot siis sellised lood siinpool
sood.