Esimene kindel kuupäev, jaanuari viimane reede, läks mööda rahulikult, linnas olid vaid megaummikud. Teine kulutulena levinud ennustus lubas tanke Bangkoki tänavaile enne 14. veebruari, kui armeejuht kindral Anupong on välismaal reisimas. Kolmas ennustus peab silmas 26. veebruari, mil Tai Ülemkohus võtab vastu otsuse Dubais eksiilis redutava ekspeaminister Thaksini külmutatud raha suhtes. Seda on tema Tai pankades asuvatel arvetel 2006. aastast alates kinni 2,2 miljardit USA dollarit. Ajaleht Nation nendib: “Thaksin on valmis elu ja surma peale võitlema, et oma viimast varandust päästa!” Tema punasärklastest poolehoidjad Põhja-Taist lubavad korraldada massiväljaastumisi, et kohtuotsust mõjutada ning demokraadist peaministri Abhisit ­Vejjajiva valitsust kukutada. Hoiatuseks visati 1. veebruaril peaministri Sukhumvit soi 31 peal asuva hästivalvatud maja aeda kaks haisvat sitakotti. 

Tailaste põhiküsimus alates Thaksini vastaste ja kuningat pooldavate kollasärklaste tänavaile ilmumisest aastal 2005, “Mis edasi saab?”, on saanud kõrvale uue küsimuse: “Kes me oleme?” Veebruari esimese pühapäeva loetuim artikkel Bangkok Posti veebis oli toimetaja Voranai Vanijaka arvamuslugu “Tailaseks olemise talumatu kergus”, kus autor otsib tailase identiteeti ning ei leia seda. Intervjueeritavad toovad tailaseks olemise kirjelduseks kuulsa tai naeratuse ning tailaste kollektiivse armastuse oma kuninga vastu. Autor leiab, et naeratada oskab maailmas igaüks, isegi suvaline külaidioot, ning rahvaste õnneindeksis on Tai madalal kohal. Järelikult on kuulus Tai naeratus vaid turismi müüv grimass. 

Voranai sõnul on oma kuninga armastamine hea, kuid see pole Tai inimese minapilt, sest kuninglikku verd on vaid vähestes. Tai identiteeti edasi lahates leiab ajakirjanik, et põhja- ja lõuna-tailased on eri rahvusest, eri rassist, räägivad eri keelt ning usuvad eri jumalat; bangkoklased seisavad muust rahvast täiesti eraldi; rojaliste ja demokraate toetavate kollasärkide ning Thaksinit toetavate punasärkide ühisosaks on vaid kirglikkus oma asja ajamisel. 

Aga mis on see asi, mida aetakse, mis on Tai minapilt, tailaste ühisosa, mis seob tailasi, mis tekitab neis sünergiat? Sellele vastust pole, Tais on tailaste identiteedikriis ning uute ideedega uut juhti pole, nendib ajakirjanik.

“Kui Tai esitab liiga palju küsimusi iseenda kohta ega tea, mis saab edasi, on ainsaks toimivaks institutsiooniks sõjavägi,” väitis Jacques Ivanoff, Kaasaegse Kagu-Aasia Instituudi antropoloog, Aasia uudistekanalile. “Mis sina olukorrast Tais arvad?” intervjueerin oma assistenti Aumi. “Mind ei huvita poliitika,” teatab ta emotsioonitult. Küll aga on ta huvitatud sellest, et 14. veebruaril romantiliselt valentinipäeva veeta, telefon on lausa tuline nädal otsa! Ta pole ainus noor bangkoklanna, kes romantikast unistab. Mu Facebooki sõprade hulgas ohivad tai näitsikud juba nädalaid, et kellega ja kus valentinipäeval toredasti aega veeta, armastatut ju pole! Pole kedagi, kes punase roosi, šokolaadist südame ja pehme kaisukarukese kingiks! Soovitasin neile, et pühitsegu parem üheskoos tiigriaasta tulekut, see ju samal päeval! “Aga khun Mai, tiigri aastat saame pidutseda iga päev aasta otsa, aga valentinipäevi on vaid üks!” kurtis Tinnee mulle vastu.

Tinnee sõnad on puhas kuld. Tiigri aastat tuleb pühitseda iga päev, sest see tõotab ennustajate sõnul tulla dramaatiline, intensiivne, täis muutusi ja ootamatuid reise, kõik kaksteist kuud saavad olema põnevad kõigile kaheteistkümnele hiina kalendri loomale. Tähtis on vaid võimalustest kinni haarata, öelda pigem “Jah!” kui “Ei!” ning päästa valla oma loov talent, mis iganes alal see pole. Kõik toimub tiigri aastal väga kiiresti, kui munema jääd, hüppab tiiger su elu võimalusega minema. Hoia silmad lahti, ole ärkvel, kuid naudi ja löö nurru. Aga pühapäevaks kraami ja kaunista oma töökoht ning kodu. Apelsinidega!