Turistiparadiis vaatamata islamikollile
Minek, ja ette rutates ka tulek, oli tänu Estonian Airile ja Tallinna lennujaamale tõsiseks katsumuseks. Lubatud 7.00 asemel väljus lennuk Tallinnast Monastõri mõni minut enne 19.00, Tallinna lennujaama infokuvaritel puudus aga veel kell 11.00 märge lennu hilinemise kohta.
Kohale jõudsime lubatud 11.00 asemel seega 23.00 kohaliku aja järgi, ehk ühest päevast olime ilma. Nende ridade kirjutamise ajaks ei ole autor veel Novatoursile kaotsi läinud päeva eest nõuet esitada jõudnud, aga eks tulevik näita, kas see ka rahuldatakse.
Kui unesegaste lastega reisijad, ka autor, lõpuks hotelli jõudsid, selgus, et selle hoovis käis parasjagu venelaste karaoke, nii pidigi üks meie grupi liige mõni minut pärast hotellituppa jõudmist otsa ringi keerama ja minema hotellivastuvõtust uut tuba nõudma. Varahommikuseks lennuks ülesaetud lapsed, kellest paljud päeva lennujaamas konutanud, laulda möirgavate venelaste diskorütmide saatel ju magama ei kipu jääma. Kohe tal uut tuba saada ei õnnestunud, järgmine päev aga küll. Loo autoril seevastu vedas, sain toa maja teise külge, kuhu peaaegu kella üheni öösel toimuvate ürituste lärm ei kostnud.
Ruttan taas kord ette ja märgin, et kuulsin hiljem selle karaokedisko pärast laussõimu hotellivastuvõtu töötajatele näkku isegi venelastelt endilt.
Esimene päev hotellirannas näitas aga kohalike kolakaupmeeste teravat mõistust ja silma, kohe tabati ära, kes lihtne saak (just saabunud turist), ja nii määriti ülikavalalt pähe mingeid kaelakeesid ja peagu sajakordse hinnalisaga puuvilju. Hiljem selgus, et kaelakeede müügi juures kasutatud nipp on levinud ka mujal, siis olime aga juba targemad. Nimelt tullakse, pistetakse sulle pihku üks pakutav ese ja minnakse minema, natukese aja pärast on pakkuja aga juba tagasi ja lunib selle eest raha. Nii kui raha aga annad, hakkab hooga pihta muu kauba pakkumine ning siis on kaupmehest lahtisaamine juba lausa võimatu. Siit siis autori soovitus, nii kui teile midagigi üritatakse pihku suruda, keelduge sellest kohe, kaubapakkujad on piisavalt viisakad, et teid pärast seda rahule jätta.
Esimesel kohaloleku päeval toimunud infotunnis tegi Novatours aga oma margi täiega täis. Nimelt pakuti puudu jäänud päeva eest poolepäevast tasuta meresõitu. Minu hotelli kaaskond keeldus sellest in corpore. Tagasisõidul kuulsin lennujaamas tuttavalt, kes pakkumise vastu võttis, et merereis olnud pehmelt öeldes jama.
Õhtusöögil ootas aga ees tõsiselt ebameeldiv üllatus, nimelt selgus, et õhtusöögil tuli isegi joogivesi lisaks osta, sellist mõttehiilgust ei ole kusagil kohanud. Kui lisada, et võimalus oli osta vaid kaheliitrine pudel, mahla aga üldse mitte, siis no more comments, nagu ütlevad jänkid.
"Instrueerimise" ajal andis Novatoursi reisiesindaja Tarmo endast parima, et Eesti õhu jama klaarida, s.t Tallinnast saadud korralduste piires rahvast rahustada, mis tõstis juba märgatavalt Novatoursile minu poolt antud üldhinnet. Hinde 5+, mis taas kord tõstis üldhinnet, sai aga reisikorraldaja Valeria, kelle juhtimisel käisin päevareisil pealinnas Tunises. Oleks selliseid reisikorraldajaid rohkem ja vähem purjus eesti turiste, s.t Valeria kuulajaid, oleks sm Ansipi ja tema õukonna valitsusaeg ammu läbi. Lisaks põhjalikule teabele Tuneesia ajaloost saime väga hea ettekujutuse ka tänapäevast. Valeria alustas homo erectuse saabumisest Tuneesia aladele ja lõpetas praeguse presidendi võimuletulekuga. Tõesti, väike "poliitilise kultuursuse" maik oli asjal juures, kui prantslaste protektoraadiks saamisest 1888. aastal hüppas ta kohe Tuneesia iseseisvumisse 1956. aastal. Tänapäevast saime teada, et Tuneesia on kõige liberaalsem islamiriik maailmas, kus naistel peakatte kandmine kohustuslik vaid siis, kui perekond seda nõuab, ja nii kohtaski rätikut kandvat naist harva, täiesti kaetud näoga isikut ei näinud ma aga kordagi. Pension on Tuneesias 350 dinaari (3045 krooni), keskmine palk 550 dinaari (4785 krooni), õpetajate keskmine palk 600 dinaari (5220 krooni).
Tunise-reisi järel pakuti ka kahepäevast reisi kõrbesse, mis haarab Tuneesiast ühe neljandiku, ruutkilomeetritelt peaaegu Eestiga võrdse maa-ala. Minu jaoks jäi reis liiga steriilseks, kuid need, kes käisid, kiitsid. Mina oodanuks kõrbereisilt eksootikat, s.t kaameli seljas kõrbesse ratsutamist ja siis beduiinitelgis ööbimist, pakuti aga konditsioneeritud bussisõitu (vahele küll ka maastikuauto safarit Pariisi-Dakari rajal) ja ööbimist hotellis.
Kaasa, kes käis koos pojaga loomaaiareisil koos aafrika õhtusöögiga, oli rahul.
Juba sai mainitud, et Tuneesia on kõige liberaalsem islamiriik maailmas, nii müüdi - vaatamata ramadaanile - alkoholi ka väljaspool hotelle asuvates söögi- joogikohtades, poest aga seda osta ei olnud võimalik (kui välja jätta lennujaama pood, kuhu väga hea kohaliku veini eest sai jäetud nii mõnigi euro). Kas poodide lahtiolekut mõjutas ramadaan, ma kommenteerida ei oska, kuid suuremad kaubanduskeskused avati alles 21.00. Sousse'i turg oli lahti nii nagu alati ja ilmselt tegin nii seal kui ka vähemalt ühes poes eestlastele märgi külge, kui hinna nii alla tingisin, et kui kaubaga lahkusin, tuli kommentaariks: "Estonian bandit." Peab ütlema, et kohalikud on jube head geograafia- ja keeletundjad.
Kui juba targemana üks päev rannas puuvilju ostsin, siis ilma et oleksin pakkujale öelnud enda päritolu, kõlas tema suust - vaid pärast mõnda meie omavahel eesti keeles vahetatud lauset: "Proovi, proovi", kui ta üritas kaktusevilja müüa. Tunnistan, et pärast ostsin kohe mitu vilja poest koju kaasa. Samuti kõlas ühe minule kaupa pakkunud turukaupmehe suust soomekeelne lause: "Osta, osta, Anttilan hinta, Stockmannin laatu!"
Kokkuvõtvalt, kui jätta arvestamata Novatoursi tegemata kodutöö ja Tallinna lennujaama olematu tase, kujunes reis meeldivaks ja huvitavaks. Novatoursi tegemata kodutöö all pean silmas kahte peamist ebameeldivust. Esmalt seda, et vaatamata Estonian Airi viimasel ajal tavaks saanud soovile lennata ühekorraga otse viide eri sihtkohta, tehes seda vaid kolme lennukiga, kasutatakse ikka seda lennukompaniid.
Teiseks, olematut infot sihtkoha hotellide kohta; neljatärnihotellilt eeldaks ikka toas olevat minibaari ja seifi. Võib-olla olen Soome reisifirmade poolt ära hellitatud, kui sellist asja nõuan, kuid nemad annavad iga hotelli kohta ka lisareitingu, tehes seda põhjamaa arusaamadest lähtuvalt, ning märgivad ausalt ära ka kõik negatiivsed küljed.
Arvustuse kirjutamise päeval lugesin Äripäevast naerupahvakute saatel, et Tallinna lennujaam olevat maailma parim; no palun. Kui minnes ei suudeta kuvada isegi neli tundi hiljem märget lennu hilinemise kohta ja saabudes ei suudeta lennukile trappi ette sõidutada, sest see on katki, ning pagas saabub täpselt sellisele lindile, kuidas parasjagu laadijatel tuju: kuvaril näidati ühele liinile, tuli aga liinile, kuhu pidi saabuma hoopis Easy Jeti Berliini lennu pagas, ja lisaks selle reisiga veel läbisegi, siis ... Lihtsalt võrdluseks - Monastõri lennujaamas sellist jama küll ei olnud. Aga väljuvaid lende on isegi seal rohkem.
