Vana Torni uus elu
Tallinnas pole enne viimast sõda ehitatud pilvelõhkujaid, aga Helsingis ja Riias on. See teeb meid, eestlasi, alati natuke kadedaks, võtab meilt "suurlinna tulesid" vähemaks. Samast ajast pärit Tallinna esindushotell Palace jääb Helsingi panoraami olulisest aktsendist hotell Tornist ja Riia totalitaararhitektuuri vormides Siemensi firma tornmajast (pole küll hotell, aga mis siis) selles mõttes maha.
Ehitatud 1931. aastal madala juugendhoone (mis hotelli üheks tiivaks) külge, on Helsingi kesklinna nelja tärniga hotell Torni (Yrjönkatu 26) kuulus eelkõige kahe asja tõttu: need on kitsa torni tipus paiknev boheemliku atmosfääriga "Ateljee"-baar, mille tuuliselt terrassilt avaneb Helsingile konkurentsitult parim vaade, ning kunstinäitused samas baaris. 1980. aastate lõpus ja järgmise kümnendi alul toimusid selles baaris mitme eesti kunstniku näitused. Meeldejäävamad kui näitused ise olid ehk aga avamisele järgnenud banketid või muidu pikaks veninud kokteiliõhtud soome kolleegidega, mil lasti rõõmsalt kurgust alla sajad ja sajad samas tööde müügist teenitud FIMid. "Ateljee"-baari stammkunde oli tollal näiteks Leonhard Lapin, kes oma hea sõbra Jorma Hautalaga armastas seal ikka konstruktivismi ja modernistliku urbanismi üle vaielda. Koht sobis selleks ju stilistiliselt üsna hästi - raskepärase geomeetrilise vormi ja erinevate vertikaalsete-horisontaalsete mahtudega pilvelõhkujas kajas vastu nii tulevikuarhitektuuri suunanud ekspressionismi raskepärasus kui ka taevast vallutavate tehniliste utoopiate materialiseerunud kehastus - pilvelõhkuja. Ainult et pärast kitsast trepist korrus allpool asuva liftini laskumine oli vintis peaga kaelamurdev ettevõtmine ...
Peatusin Tornis kord juba varem, 1990. aastal. Siis oli hotell kulunud ilmega, kuidagi äraunustatud moega. Aga hommikune Rootsi laud oli tollal rikkalikum, lõhe, kalamari ja mitut sorti koogid kuulusid justkui elementaarselt menüüsse. Singi, juustu ja vorstigi valik on nüüd kokku kuivanud. Kuid koht linna keskel on suurepärane, ning see on hotelli suurimaid plusse ka nüüd. Tänaseks on hotell stiilselt renoveeeritud ja remonditud ning koridoriseinu ilmestav ornament konna ja teo kujundiga (nii tüüpiline soome juugendi motiiv) kaunistab nüüd ka tube. Mu avaras, heleda parketiga salonglikus toas lookles seinupidi tammetõru ja -lehe motiiviga ornament, mis king-size-voodi päitsis kulmineerus tammeokstel (sic!) turniva konna ja teoga. Väga sümboolne kompositsioon õiges kohas, kui arvestada, et konn sümboliseerib armastust ja tigu laiskust ...
Heleda spooniga juugendlikku mööblit täiendasid samas stiilis valge kupliga lambid. Plasmateleviisor tundus nagu teisest maailmast. Öökapilt leidsin külalisteraamatu. Mida sinna kirjutada, mõtlesin. Kas kirjutada lihtsalt "It's great to be back! Harry"?
Aga seda ma selles hotellis ka tundsin.
Reisi- ja ööbimiskulud kattis Soome Turismiarenduskeskus.
