Nüüd on Teemägi Eestis tagasi, Islamiriigis on ta pettunud. Kohtume temaga ühes Põhja-Tallinna keldrikõrtsis.

„Olin Süüriasse minnes valmis selleks, et olud on tagasihoidlikud ja ma ei saa elada nagu Eestis, aga sealne tegelikkus oli šokeeriv,“ rääkis Teemägi.

„Olin valmis loobuma alkoholist ja sealihast, aga juba esimesel päeval öeldi mulle, et ma ei tohi oma iPhone’i kaasa võtta, sest see on turvaoht. Olin juba sel hetkel valmis tagasi pöörduma, sest asi nägi väga halb välja, aga tundus tobe tagasi pöörduda kohe esimesel päeval. Otsustasin anda terrorismile siiski veel ühe võimaluse,“ meenutas Teemägi.

Ta liitus Islamiriigiga, aga terrorismi praktiseerimine läks üle kivide ja kändude. Teemägi tahtis esimese asjana mõnel uskmatul pea maha võtta, aga tema ülemus Abu Hamid teatas talle, et uskmatud on otsa lõppenud ja kui mõni kätte saadakse, on tema hukkamiseks suur järjekord. Ta käskis Teemägil järjekorda võtta, mida too ka tegi, saades järjekorranumbri 4122. „See ei näinud väga paljutõotav välja,“ nentis Teemägi.

Eriti demoraliseeriv oli, et mõned värskelt Islamiriigiga liitunud saudid said kohe uskmatutel päid maha raiuma asuda, aga Teemägi ja mõned teised Euroopa päritolu islamivõitlejad nihkusid järjekorras vaid kaugemale.

„Korruptsioon oli kohutav. Iga asja eest pidi altkäemaksu andma. Eesti ausa asjaajamisega harjunud inimesele oli taoline onupojapoliitika väga ebameeldiv. Harjumuspärase e-riigi puudumisest ma ei räägigi, igale poole pidi paberile allkirjasid andma, isegi tsivilistidelt röövitud elamute rekvireerimise kohta nõuti nelja ülemuse allkirjaga paberit,“ meenutas Teemägi.

Sellised raskused ei vähendanud siiski tema innukust hävitada vaenlase võitlejaid. Ta pakkus end enesetapuvõitlejaks, et nii vaenlast demoraliseerida, aga jällegi põrkas ta vastu korruptsiooniseina.

„Enesetapuvõitlejaks saada oli täiesti võimatu. Ainult saudid ja mõned iraagi hõimud pääsesid enesetapjateks, mingil eestlasel oli täiesti võimatu löögile saada. Ma ootasin nädalate kaupa koridoris järjekorras, et ka enesetapjaks saada, aga pidin vaid pealt vaatama, kuidas mingid araablased must rahulikult mööda jalutasid ja pärast pommivööga välja tulid, sellal kui mul kästi vaid ­oodata,“ ütles Teemägi.

See oli tema jaoks viimane piisk. Ta sõitis Eestisse tagasi ja andis end kaposse üles. Kuna ühtegi kuritegu ta toime panna ei suutnud, sest Islamiriigi elukorraldus oli selle jaoks liiga korrumpeerunud, lasti tal minna.

„Kapo tõi minu juurde islamivaimuliku, kes ütles, et ma peaksin valeusulisi mitte vihkama, vaid armastama. Kaalun õhtusöögiks seaprae võtmist,“ ütles Teemägi.