Kranaat: Baskerville’ide tihane
Katke doktor Viktor Vassiljevi päevikust.
Meie esimesel kohtumisel ütles Kalle Klandorf, et ma olen geriaater.
Ma olin muidugi kuulnud tema deduktiivsest meetodist, kuid selline avaldus üllatas mind tõsiselt. “Kust te seda võtate?”
“Vaatasin “Prillitoosi”,” ühmas Kalle ja imes Belomorkanali, millega Deniss Boroditš keskpartei ladvikut varustas.
Kaks nädalat tagasi sattusime tööasjus Hundisilma tallu. Korraga kajas üle lähedase soo võimas tiibade sahin ja mütsud, mis meenutasid Nõukogude pommitaja PE-8 helisid, kui Endel Puusepp Berliini pommitas.
Mul käis judin üle selja.
“See on Baskverville’ide tihane!” sosistas Moonika Batrakova, tõmmates Gitanesi sigarette, millega Siiri Oviir partei keskastet varustas.
Siis pühendati mind õudsesse saladusse. Juba mitu nädalat oli Hundisilmale lennanud kohutav olend, jättes maha imelikke klotsikujulisi pakikesi.
Kui Edgar Savisaar läks leevikestele pekki viima, sööstis taevane õudus tema poole. Edgar komistas ja murdis jala.
Järgmisel hommikul oli Kalle väga heas tujus. “Ma olen lahendanud tihase mõistatuse! See pole lind, vaid kaugjuhitav droonlennuk. Ja pommid pole mingid pommid.”
Ta korjas tõestuseks maapinnalt ühe pakikese ja avas selle. Tegemist oli valgesse kilesse pakitud rahaga.
Sosistasin jahmunult: “Püha jumal! Kas tõesti tahtis Ansip lennukilt abiraha külvates Edgari surnuks pommitada?”
“Elementaarne, mu kallis doktor Vassiljev, et see on raha!” teatas Kalle. “Aga see pole Ansipi tegu, see on Jakunini saadetud kolmandik sulas!”
Õhtul, kui peremees linnast tuli, paljastasime talle õnnelikult tihase saladuse. “Selle rahaga päästame partei võlgadest!”
Edgar haaras kahe käega peast. “Oh, issand! Ma lasin vahepeal Batrakoval kõik valged pakikesed igaks juhuks kokku korjata ja ahju pista. Arvasime, et Kalle Laanet sokutab meile kapo läbiotsimise puhuks kokaiini. Põlesid hästi ja kiiresti.”
Meid aga ootas ees uus põnev juhtum: miks tellis Anna-Maria Galojan 125000 krooni eest vanainimestele mõeldud G-stringe?
