KRANAAT: Eesti rahva uued reliikviad
Katke Eesti Rahva Muuseumi uue ekspositsiooni bukletist.
Eesti taasiseseisvumisaja saali sisenejatel on esimese asjana võimalik enda sobivasse meeleolusse viimiseks osta napilt rõivastatud baaridaamilt kokteil Mehukattist ja Royal-piiritusest.
Kokteili eest on võimalik maksta lisaks eurodele ka vene rublades (praegu kehtivates) ja kroonides, kui kellelgi on alles. Saalist terve mõistusega väljumiseks on soovitatav kokteil kindlasti soetada, isegi lastele.
Uksest paremal näeb esimest eksponaati, milleks on 1991. aasta putši käigus Pihkvast Tallinna sõitnud soomusmasin. Soomusmasinat vaadates võib jääda mulje, et vaprad Eesti patrioodid tulistasid selle lahingus ribadeks ja seetõttu näebki see välja selline õnnetuke, suurte aukudega ja ärapõlenud.
Tegelikult läks soomusmasin poolel teel lihtsalt katki ja pärast seda, kui dessantnikud olid selle küljest kõik lahtikäivad osad ära kruvinud ja maha ärinud, viisid kohalikud kaitseliitlased selle lasketiiru märklauaks, kus selle pihta tulistati seni, kuni ERMi töötajad 20 aastat hiljem ühel ööl sõjamasina lihtsalt ära varastasid ja muuseumi tõid.
Augustiputši tutvustamiseks kaaluti ka tolleaegsete riiete, soengute ja vuntsimoe esitlemist, aga sellest loobuti, sest see oleks olnud liiga piinlik ERMi kui patriootliku muuseumi jaoks.
Järgmisena tutvustab ERM krooni kasutuselevõtmist. Atraktsioon on lakooniline. Seinal olev tekst käsib võtta välja ERMi sissepääsupilet ja seda hetke vaadata.
Piletilt nähtub, et ERMi pääsemine maksab 10 eurot. Uuesti seinale pilku heites saab sealt lugeda, et rahareformi käigus sai iga inimene endale 150 krooni ehk natuke alla 10 euro, mille eest tuli kuu aega elada.
Selle tõdemuse peale võtavad kõik külastajad oma kokteilist mehise lonksu, karsklased ja kitsipungad mõistavad oma viga ja suunduvad kokteilileti poole.
Mart Laari esimese valitsuse meenutamiseks oli esialgu kavas teha kunstipärane kollaaž peentest alkoholipudelitest, mille sisu Eesti uuele algusele aluse pannud reforme inspireeris.
Ajakirjanduses on asjaosalised sellest palju rääkinud, kui aga muuseum nende poole vastava palvega pöördus, ehmusid reformistid ära ja hakkasid rääkima, et ega tollal nii palju ei joodudki.
Iisraeli relvatehingu tähistamiseks oli samuti keeruline museaale soetada, sest kaitseväe kinnitusel on kõik ostetu, kaasa arvatud varem vanarauaks peetud kraam endiselt kasutusel.
Rublatehingu äramärkimiseks õnnestus siiski hankida üks Tšetšeenia välispass Tiit Pruuli nimele, mida uhkelt ka eksponeeritakse.
Laari valitsuse põhieksponaadiks on kohvrisuurune Lennart Meri mobiiltelefon. Laari enda telefoni ei õnnestunud muuseumil soetada, sest Laari sõnul oli ta palk tollal mobiiltelefoni soetamiseks liiga väike, aga töötelefoni sai ta allkirja vastu ja pidi ametist vabanemisel enne oma asjade äraviimist valvelauda tagasi andma, et ka tema järeltulijal Andres Tarandil oleks võimalik helistada.
