Stseen 1.

Kui Arno isaga mobilisatsioonipunkti jõudis, oli võim juba vahetunud.

Arno pannakse istuma rõugearmilise blondi poisi kõrvale, kes kohe asub tutvust looma.

Reamees Toots: „Mis polkovnik ütles, kui sa staabis olid? Kas ta ei öelnud midagi, et natside jutte lugeda ei tohi?“

Reamees Arno: „Ei öelnud“

Reamees Toots: „Minule ütles küll. Oled sa lugenud Saksamaast? Kus oli alles mees, üksipäini võitles tuhandete punaste vastu. Põhh-põhh.“

Arno: „Mis ta nimi oli.“
Toots: „Adolf Hitler“ ja vaatab kavala pilguga kaugusesse.

Stseen 2.

Endisest usumehest NKVD komissar Kantor: „Reamees Tõnisson, ütle, kas sina sõitsid majori villise hunnikusse?“

Reamees Tõnisson: „Ei lasknud.“

Komissar: „Kas sa olid laupäeva õhtul üksi valves või oli teisi ka?“

Tõnisson: „Tali oli ka.“

Komissar: „Reamees Tali, mis sina valves tegid?“

Tali: „Ma aitasin Tõnissonil Nõukogude hümni õppida.“

Komissar: „Aga siis pidi hümn ka sulle pähe jääma. Ütle õige.“

Tali: „Союз нерушимый республик свободных
Сплотила навеки Великая Русь.“

Stseen 3.

Lõõgastuvad punaväelased ümbritsevad tantsupõrandat. Nurgas mängib imelik reamees karmoškat.

Reamees Toots: „Õu, imelik, viska nüüd õige üks Sieg Heil Viktoria, lähen Tali pruudiga marssima!“

Stseen 4.

Siber. 1956.

Teele: „Arno, tule täna meie uut maja vaatama.“

Arno: „Kodumaal.“

Teele: „Mis sul on seal kodumaal?“

Arno: „Lilled, päikesepaiste, isamaa.“

Arno vaatab kaugusesse, taustal lehvib sinimustvalge lipp.