Indiaani Liidu kriisikohtumine 16. sajandil. Arutelu protokollib pühvlinahale šamaan Koitus Rosimannus: “Sõna on palunud tšerokiide juht Jooksev Rõivas. Hakka rääkima.”

Jooksev Rõivas: “Meil on kõige pikem merepiir ja viimasel ajal on pagulaste probleem läinud väga teravaks. Kusagil kaugema saare juures läks põhja laev Santa Maria suure hulga põgenikega. Eurooplaste tulv on viimaste aastate jooksul üha tõsisemaks muutunud ja meie ei jõua neid enam vastu võtta. Me oleme humanitaarkriisi lävel. Meil pole neile lihtsalt enam vigvame, neitseid ega süüa anda. Palun abi!”

Seminoolide esindaja Pikk Urve: “Teeme kvoodid. Iga suguharu võtab enda juurde teatud osa eurooplasi. Arvestame vigvamide hulka, pindala suurust ja viimaste sõjakäikude edu ehk orjadeks võetud naiste ja laste arvu.”

Apatšide juht Valgele Ust: “See on ebaõiglane. Jooksev Rõivas pole suutnud rannavalvet korralikult üles ehitada – vibudega on vaja neid laevu lasta, siis nad ei tule kuhugi. Teie aga kogu aeg päästate neid, võtate neid vastu, siis ongi hädad käes.”

Jooksev Rõivas: “See seisukoht on kontekstist välja imetud. On väiksemaid konflikte, aga üldiselt on sisserändajad siiski põgenikud Euroopa kriisikolletest. Seal on rooside sõda, inkvisitsioon, katk, ülikoolid, kirjaoskuse levik, igasugu hirmsaid asju. Me ei saa põgenikke hüljata, aga me lihtsalt ei suuda neid kõiki ise ära toita. Seega oleksid kvoodid teretulnud.”

Valgele Ust: “Ma olen kuulnud, et põgenikega koos tulevad ka misjonärid, kes tahavad siin enda usku levitada!”

Pikk Urve: “See on vale jutt. Nad on ikkagi enamasti tagakiusatud kalvinistid või lihtsalt õnnetud inimesed, kes on kõik enda säästud pannud sellesse, et saada üle mere. Meil jagub neile piisavalt vaba preeriat, kartulit, tomatit ja tubakat!”

Jooksev Rõivas: “Ja üleüldse, kui te nõus pole, siis me ei anna enam apatšidele spordiväljakute ehituseks raha. Ja seminoolid võivad enda ­uutele mustangitele ka hüvasti öelda.”

Vaikus.

Jooksev Rõivas: “Ühesõnaga, on otsustatud. Järgmisel aastal võtame kõik eurooplastest põgenikke vastu. Ja ärgem kartkem, küll nad kunagi tagasi lähevad, kui olukord nende kodumandril paremaks pöördub.”