Kranaat: Maarjamaa risti I klassi andmine Sofi Oksanenile

Sofi Oksanen väärib kõrgeimat välismaalastele antavat teenetemärki Eesti ajaloo tutvustamise eest maailmale.

Tõstan Oksaneni tegevuses esile järgnevaid saavutusi:

1. “Puhastuse” seeriasse kuuluvat näidendit, raamatut, ooperit, filmi, nukuetendust, lauamängu ja rahvatantsu, viina ja lambipirne.

2. Piritale Scheeli mõisasse rajatud “Puhastuse” õudusparki, mille rajamisel tegutses Oksanen nõustajana. Õuduspark võimaldas tuua mineviku sündmused edukalt meie kaasaega, lastes tänapäeva noortel proovida kätt nii metsavenna kui NKVD-lase, nii ülekuulaja kui ülekuulatavana. “Puhastuse” õuduspargi menu Tallinna väisavate kruiisituristide seas on aidanud välismaal levitada teavet, milline eesti rahvas tegelikult on.

3. Romaanitriloogia “Anna kannatused Tartu linnas 1960. aastatel”, “Sirje jube aeg Viljandis 1970. aastatel” ja “Merikese hirmupäevad 1980. aastate Lasnamäel”. Need Oksaneni meistriteosed aitasid Läänes selgitada, et eesti rahva kannatused ei lõppenud Stalini surmaga. Ka pärast seda oli Eestis vastik elada. Ajakirjanduslevi ei müünud ajakirja Cosmopolitan ning kiivisid nägi ainult Soome Mainos-TV reklaamides.

4. Kogumikke “Veel eesti rahva kannatusi”, “Uued eesti rahva kannatused” ja “Senitundmata eesti rahva kannatusi”. Tegemist on küll artiklikogumikega, kuhu Oksanen ei kirjutanud ühtegi rida. Aga ta oli lahke ja laenas nende esikaante jaoks oma nime, et raamatuid oleks võimalik Soomes paremini turustada.

5. Sinimägede lahingute 80. aastapäeva suurejoonelise tähistamise patrooniks olemist. 40 000 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast etendasid Sinimägedes kolm nädalat tõetruude relvade ja kostüümidega ajaloolist lahingut. Sillamäe linna mahapõletamine oli kahetsusväärne vahejuhtum, milles Oksanen polnud kuidagi süüdi.

Vabariigi president Kristiina Ojuland 24. veebruaril 2025