Kristen Michal võitleb kommunismiga
Ma läheksin ikkagi silotornide lõhkumise teed. Riigikogus 13. juunil
„Küsisite, kas Eesti kooliõpikutesse on sattunud Nõukogude sümboolikat ja käsitlusi, mis pehmendavad ja õigustavad okupatsiooni. Kahetsusväärsel kombel on õpikutes mõlemat. Näiteks on 5. klassi Eesti ajaloo õpikus tervelt kaks punalipu pilti ...“
„Kaks punalipu pilti!“ Michal oli endast väljas. Üheskoos nõustuti, et punalipud on ajaloo õpiku jaoks liiga karm kraam. Nõukogude okupatsiooni visuaaliks üritatakse otsida mõni sinimustvalge.
Kirjandusega olid lood natuke paremad, sest oluline osa nõukogudeaegsest kirjandusest sisaldas mingis ulatuses nõukogude ühiskonna kriitikat. Üheskoos leiti, et kirjanike roll teisitimõtlejatena vajab rõhutamist.
„No võtame selle Juhan Smuuli. No mis ta patrab lõputult nendest muhulastest ja polkovniku lesest. Rõhutada võiks ikka seda, kuidas ta varjatult kommunistide vastu võitles,“ leidis Michal.
„Ei võidelnudki kommunismi vastu? No mis kirjanik ta siis oli? Kas ta üldse peab meil õpikus olema? Äkki anname Hando Runnelile ruumi juurde, no tema ikka võitles ju korralikult. Ja Krossile ka,“ ütles Michal. Ametnikud lubasid vaadata, mida saab teha.
Michal näitas kolleegidele reklaami, kus teatati, et Kumus on avatud uus näitus sotsialistlikust realismist. „Kommunistlikud loosungid! Vabas Eestis! Kuidas nii saab?“
Kolleegid nõustusid, et see peaks olema ühes vabas riigis keelatud, aga samas pole Kumu haridusministri, vaid koalitsioonipartneri alla jääva kultuuriministri alluvuses ja teha pole midagi.
Michali nõunikul oli veel üks asi hinge peal. „Siin õpikus on kirjas, et Andrus Ansip, kolmekordne Eesti peaminister, kelle valitsusajal tabas eesti rahvast enneolematu õitseng, oli kompartei liige. See võib ju olla tõsi mõnes formaalses tähenduses. Aga kõik teavad, et mees, kes viis ära pronkssõduri ja Eesti hiljem euroalasse, ei saanud olla midagi muud kui kommunistiks varjunud vastupanuvõitleja.“
