Kaugel eemal Raplamaal oli Võlli-Julle õnnelik nagu puravik vihmases metsatukas. Lumi oli maha sadanud, aga tal olid juba suvekummid all. See tähendas vaid üht – drifti­ilm!

Kui Võlli-Julle lõuna ajal driftimiselt tagasi jõudis, leidis ta rahulolevalt, et valutab vaid mõnest kohast ja ka auto sõidab endiselt. Peale sööki tabas teda aga ootamatu mure, nimelt andsid tema olulisemad kehaosad märku, et jälle on vaja naisterahva õrna puudutust. Võlli-Julle helistas Mariliisile ja teatas, et tal on täiesti kriis ja ta sõidab nüüd oma suvekummidega Tartusse, peatudes vaid mõneks driftiks.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel