Gleb Allik  
Narva linnakohtu kohtunik     
Allik mõisteti 2003. aastal süüdi teadvalt seadusele mittevastava kohtuotsuse tegemise eest ja teda karistati kolmeaastase tingimisi vanglakaristusega.
Esialgne kahtlustus: 1999. aasta 9. detsembril vabastas Allik vahi alt 29. novembril Narva piiripunktis 1,3 kilo hašišiga kinni peetud Vladimir Kovalenko (31).
Lõplik süüdistus: 1994. aasta novembris tegi oma istungisekretäri Marika Veskuse kasuks teadvalt seadusele mittevastava otsuse. Veskus esitas toona avalduse oma endise abikaasa teadmata kadunuks tunnistamiseks, et sellekohase kohtuotsuse alusel vormistada oma tütrele riiklik toitjakaotuspension. Kohtu reglementi eirates võttis asja enda menetlusse Allik, kes kohtuotsuse kohaselt teadis, et Veskuse eksabikaasa istub tegelikult Venemaal vangis. Allik ei teinud tegelikult ühtegi järelepärimist oma alluva eksabikaasa kohta ning kuigi mingit kohtuistungit ei toimunudki, kirjutas ta hiljem alla otsusele, mille järgi Venemaal vangis istuv mees tunnistati teadmata kadunuks. Selle otsuse alusel maksti Veskusele riigieelarvest välja 45 042 krooni. (Põhjarannik)

Ivan Kulper     
Narva linnakohtu esimees    
Kulper viibis 2001. aasta 23. aprillil purjuspäi tööl ning jõi päev hiljem ennelõunal kohvikus brändit. Kulper oli purjuspäi tööl ka 2001. aasta 2. augustil, sealjuures arutas ta alkoholijoobes olles vahi alla võtmisi ja vahi all pidamise tähtaja pikendamisi.

Ain Truu    
Tallinna linnakohus    
2003. aastal tekitas ilmselt enim kõneainet Tallinna Linnakohtu kohtunik Ain Truu juhtum. Viimane võttis altkäemaksu süüdimõistetu karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eest; teda süüdistati muu hulgas ka ühelt isikult ebaseaduslikus vabaduse võtmises. Kohus mõistis Ain Truu toimepandud kuritegudes süüdi ning karistas teda reaalse kaheaastase vangistusega. Teadaolevalt on see läbi aegade esimene juhtum, kus kohtunik mõisteti oma professionaalse tegevusega seonduvalt süüdi nii rasketes ametialastes kuritegudes. (Vikipeedia)

Ilmar Kikkas    
Lääne maakohtu kohtunik    
Ilmar Kikkas tagandati kohtunikuametist, sest ta oli purjuspäi kraagelnud maavalitsuse juristiga, kellelt paari aasta eest naise üle lõi.(ÕL, 2003)

Paavo Pettai    
rahvakohtunik    
Altkäemaksu vahendanud linnaametnik ja rahvakohtunik Paavo Pettai (59)
süüdistas esimestel ülekuulamistel väidetavalt oma endist ülemust Pavel
Starostini, kirjutas Postimees. Pettai rääkis Postimehe allikate kohaselt, et
50.000 krooni olevat palunud tal üle anda Lasnamäe endine linnaosa vanem
Starostin. (2004)

Monica Vels    
Lääne-Viru maakohtu kohtunik    
Kohunik Velsile pannakse süüks kahe seadusele mittevastava otsuse langetamist väärteoasjades
Velsi süüdistatakse seadusele mittevastavate kohtuotsuste tegemises. Süüdistuse järgi koostas Lääne-Viru maakohtu kohtunikuna töötanud Vels eelmise aasta veebruaris tuttava palvel kaebuse Rakvere politseiosakonna väärteootsuse kohta, millega tema tuttava venda karistati purjuspäi autojuhtimise ja liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Kaebuses esitas kohtunik Vels tahtlikult valeandmeid tuttava venna perekonnaseisu ja ülalpeetavate kohta, et vähendada nii karistust, seisab süüdistuses.Seejärel võttis süüdistuse kohaselt Vels enda koostatud kaebuse kohtunikuna oma menetlusse ning tänavu märtsis langetas nende põhjal oma tuttava vennale soodsaid otsuseid, viidates kergendavatele asjaoludele, mis ta ise oli kaebusesse lisanud.(Päevaleht, 2006)

Ardi Šuvalov    
Harju maakohtu kohtunik  
Kohtu otsuse järgi leidis tõendamist altkäemaksu võtmise katse ning Šuvalovil (43) tuleb kanda kolme ja poole aasta pikkune reaalne vanglakaristus (2008) 

Mihhail Komtšatnikov    
Viru maakohtu Narva kohtumaja    
Harju maakohus tunnistas altkäemaksu korduvas nõudmises ja võtmises süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja endise kohtuniku Mihhail Komtšatnikovi ja mõistis talle karistuseks kaheaastase vangistuse.(ERR,2010)

Jüri Sakkart    
Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja juhataja    
Võeti vahi alla altkäemaksu vastuvõtmisega nõustumises ja selle nõudmises, riigisaladuse avalikustamises ning kriminaalasja kohtueelse menetluse, sealjuures jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises (veebruar 2010)

Varasemast ajast: Tiiu Pedak pidi 1994. aastal ametist lahkuma Ivan Kulperiga sama paragrahvi alusel. Mis aga täpsemalt juhtus, ei suutnud ükski justiitsministeeriumi ametnik meenutada.