Eesti juhtiv maffiaprokurör Steven-Hristo Evestus leidis end ebameeldivast olukorrast. Hans H. Luige lähedastele toimunud kallaletungi uurimise järel (loe kõrvallugu - Toim.) oli see lühikese aja sees juba teine kord, kui tema kriminaalasja konfidentsiaalsed materjalid olid jõudnud valedesse kätesse. Kiviraiuja - hüüdnimega Vamps - on allilmas väga mõjukas kuju, kuid Murru vangla skandaali kohtualuste ringi ei kuulu.

Süüdistuse kohaselt Murru vangla juhid mitte ainult ei vaadanud vangla "autoriteetide" korraldatud omakohtule ja pillerkaaridele läbi sõrmede, vaid aitasid neile kaasa. Selle tulemusel suri vähemalt üks vang, kelle "karistamisega" kambrikaaslased liiale läksid. Kokku on selles loos kohtualuseaid kümme, sh eluaegset karistust kandev tapja ­Romeo Kalda ja endine vangla asedirektor Gunnar Bergvald.

Riigiprokurör Evestus järeldas, et leke sai toimuda ainult süüaluste kaitsjate kaudu. "Politsei huviorbiidis oleva isiku kodust leiti toimiku koopia, mis viitab ilmselt sellele, et keegi kaitsjatest pidi andma selle oma kaitsealusele või kolmandale isikule," ütleb Evestus.

Kui see ahel kinnitust leiab, on tegemist juriidilises kõnepruugis "kutsetegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega". Peale rahalise kriminaalkaristuse võib advokaati ähvardada advokatuuri liikmestaatuse peatamine. Ja see oleks eriti valus.
Riigi peaprokurör Norman Aas kirjutas tänavu jaanuaris advokatuuri juhatusele kaebuse võimalikust materjalide ebaseaduslikust lekkest. Advokatuur nõudis seepeale aru 13 advokaadilt, kes toimikutega kokku puutusid. Nende seas olid sellised tippkriminaalide kaitsmisega tuntuks saanud kohtusaalide staarid nagu Andres Gorkin, Anatoli Jaroslavski, Alla Jakobson, Sven Sillar ja Leonid Olovjanišnikov. Kuna kõik küsitletud vandusid oma süütust, lõppes lekitaja otsimine tulutult.

"Advokatuur väidab, et see võis sama hästi välja minna prokuratuurist. Me võimegi jääda teineteist süüdistama," nendib Evestus. "Sinnapaika see jäigi - keegi pealt ei näinud ja tagantjärele ei selgunud, kes aitas, et materjalid Vambola Kiviraiuja juurest leiti."

Kallaletung läbiotsimistoas
Kuid lugu pole sellega kaugeltki läbi. Nimelt ei tekitanud tänavu oktoobris järjekordsel Murru vangla protsessi istungil elevust mitte ainult ühe põhisüüdistatava Romeo Kalda muutunud imago (prillid ja pikad juuksed), vaid ka tõsiasi, et ta sai Tartu vanglas kaaskinnipeetava käest peksa.

Kummaline on esiteks see, et vangla läbiotsimistoas said kokku kaks meest, kes poleks tohtinud kohtuda. "Siin oli esialgsetel andmetel tegemist vanglaametnike veaga kinnipeetavate vanglasisese liikumise korraldamisel," selgitab Tartu vangla direktor Kalev Ilves, kelle sõnul ametnike suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus alles käib.

Nimelt sattus Kaldaga kokku ja kargas talle kallale Ilja Z, kes on üks kannatanutest, keda kurikuulus Romeo omal ajal Murru vangilaagris väidetavasti füüsiliselt nuhtles ja alandas. "Ma olen hämmastuses ja šokis," imestab Kalda kaitsja Janek Valdma, et mehed kohtusid. Pärast Ilja kättemaksu vajas Kalda laatsaretis õmblemist.

Rünnak on seda üllatavam, et Murru loo süüdistuse kohaselt oli pigem Kalda omal ajal see, kes vangilaagris omakohut mõistis. Eluaegne vang, kellel polnud midagi kaotada, tegi vabaduses viibivatele autoriteetidele teeneid. Kui Murrusse sattus inimene, kelle eest tuli hoolitseda, siis Kalda aitas häid tingimusi saada. Või vastupidi - kui kellelegi oli vaja naha peale anda, siis ta korraldas selle.

Just sellisest käest ära läinud karis­tus­operatsioonist algas ka praegune kõmuline kohtuasi. 2006 mais leiti oma kambrist 38aastase Igor Korseikini laip. Seitse korda karistatud ja aastaid vangis istunud Korseikinile sai saatuslikuks lugupidamatus, mida ta näitas üles laagri mitteametliku vürsti Vladimir Živolupi suhtes. Väidetavalt nimetas Korseikin teda "mendiks" ja süüdistas koostöös vangla juhtkonnaga, mis on kirjutamata seaduste järgi ülim solvang.

Sisuliselt viidi tol õhtul täide surma­otsus ja Korseikin peksti surnuks. Kui peksukambri asukad said tapmissüüdistuse, siis sama suurt rolli arveteõienduses näeb prokurör Romeo Kaldal, kes tema sõnul organiseeris "kohtuotsuse" täideviimist ning aitas hiljem selle jälgi kõrvaldada ja segada.

Romeo oli koputaja?
Segase surmajuhtumi uurimisel ilmnes muude jahmatavate nüansside hulgas, et Romeo Kalda sai rahasaadetisi, mille algallikas oli mainitud Vambola "Vamps" Kiviraiuja.

Millise kaliibri mehega on tegemist, aimub faktist, et väidetava allilmaliidri Kalev Kure matustel oli ta kirstukandjatest kõige tähtsamal kohal. Paljud peavad just teda atentaadis hukkunud Kure mantlipärijaks.

Nõukogude vangilaagrites karastunud "Vampsi" on vahepeal kahtlustatud mitmes kuriteos (näiteks rahapesu, mida hetkel uuritakse), aga süüdi mõisteti ta viimati 2002. aastal väljapressimise eest.

Riigiprokurör Evestus kinnitab, et rahakanded olid, aga mille eest, tõestada ei saa. "Kiviraiuja oli tõepoolest seotud rahaliste kannete tegemisega kinnipeetavate kontodele, mis pidid edasi jõudma ka Romeo Kaldale," nendib Evestus. "Läbi Kalda ja tema abil mingeid soove ellu viidi, kuid me saame jääda süüdistuses välja toodu juurde," lõpetab ta selle teema.

Kalda advokaat eitab raha eest tellimuste täitmist. "Olukorda Murrus dramatiseeritakse üle. Kui umbes 2000 vangi kohta oli paarkümmend valvurit, siis paratamatult peab kuidagi ise organiseeruma. Mingit hirmsat vandenõu ma ei näe," selgitab Valdma.

Toimikutest, mis Kiviraiuja kodust avastati, koorub pikantne väide Kalda topeltmängu kohta. Kui Kalda kambrist leiti Korseikini tapmise järel toimunud läbiotsimise käigus mobiiltelefon, esines ta väitega, et kasutas seda koostööks vangla sisejulgeolekuga.

Ehk siis lisaks sellele, et ta võttis allilma raha, oli ta ka riigivõimu koputaja. Selline ülestunnistus teeb inimesest trellide taga ruttu paaria ja võib olla lausa eluohtlik.

Vangla tugevdas Kalda turvameetmeid
See seab suvel Tartu vanglas toimunud Kalda ründamise uude valgusesse. Kas kirjutamata seaduste rikkuja on nüüd ka omade seas lindprii?
Prokurör Evestus tunnistab, et kahekordse mõrvari, väidetava koputaja ning omakohtu korraldamises süüdistatava Kalda kaitsmisel ollakse vanglas tähelepanelikumad.

"See teave, et Romeo Kalda suhtles vangla administratsiooniga ja andis infot, on levinud. Loomulik järeldus on, et tema julgeolekut peab vangla eriti tagama, kuna on riskialdis situatsioon," räägib Evestus, kelle sõnul otseseid andmeid alustatud kättemaksuaktsiooni või ähvarduste kohta siiski pole.

"Vanglas ei tohiks olla, et nad niiviisi kokku saavad. Nüüd on see olukord lahendatud, et sellist asja enam ei tekiks," lisab ka kallaletungi uurimist juhtiv ringkonnaprokurör Toomas Liiva.

"Vendeta on ilmne liialdus," ütleb advokaat Janek Valdma end mitte uskuvat, et käiks mingi jaht tema kunde skalbile. Kallaletung läbiotsimistoas oli ühe mehe kättemaks. Valdma sõnul piirdus Kalda koostöö vangla julgeolekuga sellega, et ta aitas tabada partii uimasteid.
"Narko on igal pool paha. Kui vanglas kõrvalkongis on keegi laksu all, see ei ole meeldiv," hajutab ta oma kliendi koputajakuulsust. "Kes on see inimene, kelle peale Kalda koputas? Seda inimest pole. Mingi narkopartii võeti ära, selle vastu pole kellelgi midagi."

Lugu on segane ja niidid viivad oota­matutesse kohtadesse. Kindel on, et need pole viimased saladused, mis Murru vangla protsess päevavalgele toob.

Suured lekked: Daisy Tauk, Hans H. Luik, maadevahetajad

Aivo Pärn kuuleb "sõbra sabast"
30. augustil 2006 saatis vandeadvokaat Daisy Tauk oma kliendile Aivo Pärnale (pildil) SMS-sõnumi: "Ära ise midagi kellelegi anna." Seejärel hoiatas Tauk Pärna, et "sõber on väga tugeva sihiku all" ja talle on riigiprokuratuurist "saba taha pandud".
Kuna kaitsepolitsei uuris parajasti Go Busi altkäemaksujuhtumit, kuulati Pärna telefoni salaja pealt. Riigi peaprokurör Norman Aas kontrollis isiklikult, kas Tauk võis olla teadlik mõnest salajasest jälitusoperatsioonist.
Tauki kõnedest ei selgunud, keda ta "sõbra" all mõtles. Seetõttu ei leidnud leke kinnitust ning kriminaalmenetlust selle uurimiseks ei alustatud.

Maadevahetajad kukuvad sahtleid kraamima
Väidetavalt helistas sügisel 2006 üks avaliku elu tegelane rohkem kui ühele maadevahetamisega tegelevale isikule ja soovitas alustada sahtlite kraamimist.
Oktoobri alguses vahistas kaitsepolitsei maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri ja kolm maadevahetusele spetsialiseerunud ärimeest. Samuti toimus läbiotsimine ehituskontserni Merko peakorteris.
Kaitsepolitsei ei saanud kätte kõiki soovitud asitõendeid. Näiteks jäi nagu vits vette kadunuks maadevahetaja Tarmo Pedjasaare (pildil) sülearvuti.

Vihamees leiab postkastist Hans H. Luige kolleegi tunnistuse
27. novembri ööl 2006 visati Ekspress Grupi omaniku Hans H. Luige (pildil) kolme lähedase kodudesse süütepudelid, üks inimene sai põletushaavu. Keskkriminaalpolitsei andmetel oli kuritegu seotud Pirital asuva endise La Ferme sigaretivabriku kinnistu pärast tekkinud omandivaidlusega.
Paralleelselt keskkriminaalpolitsei uurimisega arutas Tallinna halduskohus La Fermega seotud tsiviilvaidlust. Juulis 2007 esitas Luige vastaspool, ärimees Priit Kajari, Tallinna ringkonnakohtule kassatsioonkaebuse. Ühe asitõendina käisid nad välja Luige kinnisvaranõustaja Tiit Maidre poolt keskkriminaalpolitseile antud tunnistuse. Tegemist oli koopiaga eeluurimistoimikus asuvast ülekuulamise protokollist, millel oli näha isegi lehekülje number.
Küsimusele konfidentsiaalse paberi päritolust vastas Kajari: "Postkastist leidsin..."

Riigiprokuratuur otsib Ekspressi allikat
Alates veebruarist 2008 avaldas Eesti Ekspress mitu artiklit majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi elukaaslasest vandeadvokaat Daisy Taukist (pildil). Lood põhinesid nn Rävala tänava pistiseskandaali toimikutes asuvatel pealtkuulatud telefonikõnede üleskirjutustel.
Riigiprokuratuur alustas lekitaja tabamiseks kriminaal­uurimist. Tunnistusi on pidanud andma kõik kolm Rävala pistiseskandaalis süüdistatavat: Villu Reiljan, Tarmo Sild ja Aivo Pärn. Samuti on kuulatud tunnistajatena üle kohtualuste advokaadid ja kaks Ekspressi ajakirjanikku. Uurimist teostab prokuröri abi Vallo Koppel.

Tarmo Vahter