112-le helistades ütle kohe, MIS JUHTUS!
Hädaabinumbrile 112 helistaks hädaabi vajaduse korral Eestis 90 protsenti elanikest. Ainult pooled ehk 45 protsenti teab, et 112 on ka Euroopa ühtne hädaabinumber, millelt saab appi kutsuda päästjaid, kiirabi või politseid kõigis Euroopa Liidu riikides. Selline tulemus selgus selle aasta Eurobaromeetri 112-teemalisest uuringust.
Hädaabinumbri teadmine on ülitähtis just kiiret abi vajavate sündmuste korral. Teine tegur, mis aitab sekundeid säästa ja sellega ka elusid päästa, on hädaabikõne kiire ja õige sooritamine. Kõne sooritamist tuleks n-ö rahuajal treenida samamoodi, nagu korraldatakse evakuatsiooni- või merepäästeõppusi või harjutatakse siduma näppu.
Kaks näidet hädaabikõne algusest Häirekeskusele.
1. „Tere! Häirekeskus kuuleb.”
„Tere! Meil siin vanaema kukkus kokku ja nüüd ei räägi mitte sõnagi!”
2. „Tere! Häirekeskus kuuleb.”
„Tere! Mul on õudselt halb olla!”
Kui esimese kõne puhul saab esmasest infost järeldada, et vanaema vajab kiiresti abi, siis teise puhul see kohe nii selge pole. Samas ei saa välistada, et inimese elu on ohu alt väljas. Abivajaduse väljaselgitamiseks ja ohuhinnangu andmiseks kulub tunduvalt rohkem aega, sest tunne „halb olla” võib olla põhjustatud väga paljudest terviseprobleemidest. Kõik neist ei vaja vilkurite ja sireenidega kohaleruttava kiirabi väljasõitu.
Öelge kohe, mis juhtus
Siit tulenebki helistajatele soovitus: öelge kohe, mis juhtus ehk võimalikult konkreetselt põhiline põhjus, mis sundis teid 112-le helistama. Nii saab päästekorraldaja kiiresti välja selgitada, kas vajate kiirabi või päästjaid või hoopis mõlemaid, ning anda teie probleemile ohuhinnangu. Ajakriitilise sündmuse korral, näiteks siis, kui inimese elu on ohus, töödeldakse hädaabikõne ühe minuti jooksul ning edastatakse saadud info teisele päästekorraldajale, kes saadab juba kõne ajal sündmuskohale kõige lähema vaba päästemeeskonna ja/või kiirabibrigaadi ning kaasab vajadusel teisi operatiivteenistusi, nagu politseid.
Samal ajal jätkab päästekorraldaja helistajalt lisaküsimuste abil sündmusega seotud üksikasjade väljaselgitamist. Kuna väga sageli võivad kriitilise tähtsusega olla isegi sekundid, tuleks päästekorraldajale vastata konkreetselt ja lühidalt. Küsimustele saadud vastused on olulised sündmuse ajakriitilisuse määramiseks ning abiosutajatele toimunu paremaks mõistmiseks. Viimane aga võimaldab teha juba sõidu ajal kiireks abistamiseks vajalikke ettevalmistustöid. Lisainfo edastatakse kiirabibrigaadile või päästemeeskonnale.
Hädaabi kutsumiseks tuleb valmis olla!
Meditsiiniväljakutsete prioriteedid:
Prioriteet on esmane hinnang olukorrale ja abivajaja seisundile.
A- (alfa) prioriteedi korral ei ole abivajaja seisund erakorraline ning puudub oht elule. Kiirabibrigaad saadetakse välja kahe tunni jooksul.
B- (bravo) prioriteedi korral ei ole abivajaja seisund erakorraline ning puudub oht elule või meditsiiniteade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kiirabibrigaad saadetakse välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.
C- (charlie) prioriteedi korral on abivajaja seisund raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul.
D- (delta) prioriteedi korral on abivajaja seisund eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul.
