Ajateenistuses käinud isikud läbivad vaid kursuse Kaitseliitu puudutava osa ehk tutvuvad organisatsiooni puudutavate õigusaktide ja spetsiifikaga.

2.Relva käsitsemise oskust. Lisaks baasväljaõppes sisalduvale relvaõppele õpitakse vastavalt oma sõjalisele erialale süvendatult käsitsema ühte relvatüüpi. Kaitseliit korraldab oma liikmetele kuulipilduri (KSP-58, MG-3), tankitõrjegranaadiheituri (Carl Gustav), tankitõrjekahurimeeskonna (90 mm tankitõrjekahur), jaosnaipri, täpsuslaskuri, miinipilduri jne erialakursusi. Mõistagi toimub õpe nii teoorias kui ka praktikas.

3.Sõjalist eriala. Kaitseliit pakub oma liikmetele koolitust peamistel jalaväeüksuse ametikohtadel, näiteks korraldatakse sidemehe, pioneeri, minööri, autojuhi, tagala, laskuri-sanitari jne erialakursusi.

4.Sõjalise karjääri võimalust. Huvi korral pakub Kaitseliit võimalust teha sõjalist karjääri – võimalik on läbida nooremja vanemallohvitseri ning rühmaja kompaniipealiku (reservohvitseri) kursused. Kaitseliidu väljaõpe pakub rohkesti ka praktilist juhtimiskogemust mitmesugustel harjutustel ja õppustel.

5.Meeskonnatöö oskust ja kogemusi.
Kaitseliidus tegutsevad ühise eesmärgi nimel koos väga mitmesuguse tausta ja kogemustega inimesed.

Kaitseliidu sõjaaja üksustesse kuulujad kogunevad regulaarselt väljaõppele oma üksuse koosseisus. Nendel koostööharjutustel võivad osaleda ka need, kellele eri põhjustel sõjaaja ametikohta pole määratud.

6.Taktikalisi õppusi. Kaitseliidu üksused osalevad aasta suurimal õppusel Kevadtorm. Samuti toimub aasta jooksul mitmeid malevatevahelisi ühisõppusi (Orkaan, Mulgi mäss jt) ja maleva suurõppusi, kus avaneb võimalus õpitut reaalsetes oludes rakendada.

7.Võimalust lahendada reaalseid kriise. Rahuajal on Kaitseliit abiks tsiviiljõustruktuuridele, aidates näiteks likvideerida mitmesuguste õnnetuste tagajärgi. Näiteks Viru malev osales Padaoru lumetormi hädaliste abistamisel ja Väike-Maarja tormikahjude likvideerimisel. Pärnumaa malev aitas jaanuaritormi hädalisi.

Kaitseliitlased on abiks ka näiteks kadunud marjuliste-seeneliste otsimise või metsatulekahjude kustutamise juures.

8.Võimalust asuda tegevteenistusse. Kaitseliidus läbitud sõjaline väljaõpe on võrdne Kaitseväes pakutavaga. Kui nõutavad tingimused on täidetud, saab kaitseliitlane asuda Kaitseväe tegevteenistusse ajateenistust läbimata. Kaitseliidust värvatud üksused on osalenud välismissioonidel Balkanil ja paljud tänased tegevväelased on oma sõjalist karjääri alustanud just Kaitseliidus.

9.Enesearendamisvõimalust teoorias ja praktikas. Lisaks otseselt sõjalistele erialadele pakub Kaitseliit koolitusi mitmesugustel juhtimis-, instruktorija treenerikursustel. Õppida ja praktiseerida saab ka esmaabi, ellujäämisnippe, toitlustamist, avalikke suhteid ja palju muud igapäevaelus kasulikku.

10.Põnevat ja sisukat vaba aega. Kaitseliidus toimub vilgas seltsielu – korraldatakse kokkutulekuid ja matku, tehakse langevarjuhüppeid ja köielaskumist, võimalik on teha mitmesugust sporti ning osaleda motivatsiooniüritustel.

11.Häid kamraade. Kaitseliit on sisuliselt üle-eestiline vennaskond. Sealt on võimalik saada aktiivsete ja hakkajate inimeste seast palju tuttavaid igast ühiskonnakihist ja Eestimaa nurgast. Omasid hätta ei jäeta!

12.Patriotismisüsti. Kaitseliidu inimesed on patrioodid, kes peavad tähtsaks Eesti riiklust, ajalugu ja ühiseid traditsioone. Kaitseliit tegeleb jõudumööda organisatsiooni ja kohaliku ajaloo talletamisega, osaleb riigile oluliste tähtpäevade tähistamisel ning jagab kogemusi haridusasutustes, avalikel üritustel jm.

13.Kõik tasuta!
Kaitseliitlastele on ülesannete täitmiseks vajalik igakülgne väljaõpe loomulikult tasuta.

riigikaitse.lehed.ee