Kui on eramaja ja banaanikoor, siis seda on ju üsna lihtne kompostida kompostihunnikus või komposteris. Aga näiteks vanapaberi puhul tuleb küsida konkreetse omavalitsuse käest, kuidas süsteem ja kogumine toimub.


Kui palju siis eri omavalitsustes prügi sorteerimine erineb?

Kurb, aga tõsi on see, et on ka selliseid omavalitsusi, kus sorteerimiseeskirja üldse pole. Ja on selliseid, kus on ümmargune jutt, et koguge liigiti taaskasutatavad jäätmed ja viige selleks ette nähtud kohta.


Kindlasti saab teistele eeskujuks tuua Tallinna jäätme-eeskirja. Siin on selgelt kirjas, et näiteks 1. jaanuarist 2003 pidi viie korteriga maja juures olema paberikonteiner. 2007. aastast pidi kümne korteriga maja juures olema biolagunevate jäätmete konteiner.


Mulle meeldis Kuku raadio liba­uudis, kus Rohke Debelakk arvas, et kui eestlased selle jäätmesortimisega hakkama saavad, siis on paras aeg hakata tuumaelektrijaama ehitama. Aga tegelikult ei ole jäätmesortimine siiski tuumateadus!


Inimesed on segaduses. Miks?

Jäätmeseadus, mille ümber see märul praegu käib, räägib täpselt neljast jäätmeliigist.

Esimene on ohtlikud jäätmed. Enam-vähem kõik inimesed teavad, mis need on: vana kraadiklaas, vana patarei, ravimid – see on juba vana nõue. Need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.


Teine jäätmeliik on aia- ja pargijäätmed. Korrusmajades neid ei tekigi. Eramajade ja suvilate juures võib korraldada lehtede ja muru vedamise suurte kilekottidega või seda saab viia kompostimisplatsidele või ka jäätmejaama. Vaevalt, et eraldi konteinerit selle jaoks vaja on.

Siis, kolmandaks on pakendijäätmed. Nende liigiti kogumine toimub juba 2005. aastast. Aga inimesed ei tea, kus need konteinerid on, ja pakendiorganisatsioonidega on ses osas probleeme. Ja see on nüüd see jäätmeliik, mille jaoks on igas majapidamises vajalik üks lisaämber või lisakilekott.


Neljas, millest räägib sortimismäärus, on vanapaber. Sinna kuuluvad ajalehed, ajakirjad, raamatud. Siin erineb omavalitsuste kaupa, kas seda on kohustatud koguma majavaldaja nagu Tallinnas korrusmajade puhul, kohalik omavalitsus paigaldab ise konteinerid või kogutakse neid koos pakendiga.


Tallinna linn on ise lisaks nendele neljale kehtestanud kohustuse kortermajades koguda biolagunevaid jäätmeid. See ei tulene keskkonnaministeeriumi määrusest, aga on väga keskkonnateadlik. Ja see tähendab, et Tallinna majapidamistes peaks olema ka mingi anum nende jäätmete jaoks.


Praegu on seis enam-vähem selline, et kuna konteinereid pole jõutud paigaldada, on seaduskuulekad inimesed sunnitud oma prügikottidega mööda linna tuuseldama.

Jah, nii võib seda folkloorselt kirjeldada. Aga põhimõtteliselt see tuuseldamine on enam-vähem paratamatus. Võtame jäätmejaamad – Tallinna linna piires on neli jäätmejaama, isegi linna piires võib olla neli-viis kilomeetrit lähimani. Maapiirkondades võib olla vabalt 10–15. Teatud jäätmetega sõitmine on vältimatu. Aga see ei tähenda seda, et pakendiga peaks nii kaugele minema. Tihedama asustusega kohtades võiks pakendikonteinereid olla mõnesaja meetri raadiuses. Paratamatult, kui on Alutaguse metsas kümne ruutkilomeetri peale k olm talu, siis seal need konteinerid jäävadki kuskile lähima töötava poe juurde ja midagi ei ole teha.


Kui on ümbrik, kus on kileaken, kuidas sellega peaks käituma?

Paber. Kõikide selliste asjade puhul tuleb vaadata, mis on valdav materjal. Siia kuuluvad ka näiteks kileaknaga saiapakendid.


Kui ma panen šampoonipudelid ja mahlapakid olmeprügisse, kas see on siis rikkumine?

Jah. Tallinnas näiteks on eeskirjas kirjas, et segajäätmekonteinerisse ei tohi panna, järelikult on see eeskirja rikkumine. Aga noh, heakorramäärused keelavad ka prügi maha visata ja maha sülitada. Olgem ausad, me näeme, et seda siiski tehakse päris palju.


Spetsialistid on öelnud, et tuleb ise oma ühistus jälgida rikkujaid ja neid korrale kutsuda. Kas me peame nüüd tekitama ühistute juurde sellised texasranger’id, kes kaaskodanike järele valvama hakkavad?


See on see keeruline ühiselu. Ma kuulasin ükspäev Kuku raadio “Keskpäevatundi”, kus rääkisid Hans H. Luik ja Rein Kilk ning nende üks järeldus oli ka see, et kogu kortermaja teema juures tuleb paratamatult leida kompromisse ja kui vaja, siis mingil hetkel ka välja selgitada, kes reegleid ei täida.


Kuidas see jäätmete sorteerimise kontrollimine reaalsuses välja nägema hakkab?

Tegelikult on ka prügila valdaja kohustus jälgida, et jäätmed oleksid sorteeritud. Jäätmevedajad on juba aastaid pidanud jälgima, et olmejäätmed ei sisaldaks ohtlikke jäätmeid. Nüüd nad peavad vaatama, et konteineris ei oleks ka aia-pargijäätmeid; et terve konteiner poleks puulehti, niidetud muru ja oksi täis; et seal ei oleks suuri pappkaste või suurt hulka pudeleid. Vedaja ei hakka mitte iialgi tavalisi prügikilekotte lahti harutama; see mis on, see on. Aga see, mis on silmatorkav, seda jälgitakse.


Minu käest küsitakse kogu aeg, et kus on see piir, mitu pudelit ma tohin panna! Minu küsimus on selle peale, et kui heakorraeeskiri keelab maha sülitada, siis kas natukene ikkagi võib?



Kui Balti jaama juures on tore silt, et urineerimine keelatud, trahv 10 000, siis võiks ju küsida, et kas natukene võib.

Ehk siis – ei tohi ühtki pudelit panna olmeprügikasti.


Kuhu käivad kassiliiv ja ajalehepaberid?

Segajääde (läheb olmeprügisse). Sinna käivad ka näiteks jalatsid, riided, katkised lauanõud, väiksemad mööbliesemed, mänguasjad, pesukausid, ämbrid, mis iganes katki läheb, tuhk, mähkmed. Muide, lapse kasvatamisel kuni kaheaastaseni, kui ta hakkab potil käima, tekib ainuüksi ühe lapse kohta poolteist tonni mähkmeid. Päris suur kogus! Kui meil sünnib aastas 15 000 last, me näeme, missugune mähkmemägi tekib! Aga kui korralikult jäätmed ära sortida, siis segajäädet tekibki vähe ja see ongi eesmärk. Eestis me ladestasime ainuüksi segaolmejäätmeid aastal 2006 umbes 360 000 tonni.


Kas igasugune kaupade ümber olnud pakkekile võib minna pakendikonteinerisse?

Põhimõtteliselt küll jah.

 
Aga supipurgi kaas ja õllepudelikork lähevad koos pudeliga?


Päris kindlasti, kui tema tuli koos pudeliga, siis tema läheb koos pudeliga.


Kuivanud jõulukuusk ja katkine salvokelk?

Mõlemad on käsitletavad tavajäätmena, jõulukuusk on ka biola gunev. Mina kütsin oma j õulukuuse pühapäeval näiteks ära. Katkine salvokelk on tavaline segajääde.


Mida tuleb teha vedelikega?

Halvaks läinud piima biojäätmetesse valada ei tohi.

Sellised asjad tuleks valada kanalisatsiooni.


Kui me läheksime praegu keskkonnaministeeriumi hoovi peale, siis kas me leiaksime eest sorteeritud prügi või kaose?

Kuna me oleme Tallinna linnas, siis me oleme püüdnud jälgida Tallinna linna eeskirju. Meil on igal korrusel liigiti kogumise konteinerid ja koristajad koguvad prügi eri jäätmekottidesse.


Ja needsamad nõuded kehtivad ka büroohoonetele?

Jah, kahtlemata. Tegemist on ju olmejäätmetele suunatud nõudega ja need tekivad ju ka asutustes. Tallinna jäätme-eeskirjas seisab, et lisaks 10 korteriga elamutele on kohustuslik biolagunevate jäätmete konteineri omamine ka mitteelamukinnistutele, kus tekib selliseid jäätmeid rohkem kui 25 kilogrammi nädalas. Kui on mitmekorruseline büroohoone, kus on kohvinurgad ja tekib kohvipaksu ja lilli ja keegi sööb banaani, siis on enamvähem kindel, et seda tekib paar pange.