10.01.2008, 00:00
15 rumalat (ja vähem rumalat) küsimust prügi kohta
Tahame selgeid vastuseid! Prügikaoses aitab Ekspressil sotti saada keskkonna- ministeeriumi jäätme- osakonna juhataja Peeter Eek.
Kui inimene elab eramajas ja tal on ainult üks prügikast
õuel, aga ta tahab nüüd ikkagi oma prügi sorteerida,
siis mida ta selleks peab tegema? Et banaanikoored läheksid
biojäätmete kasti ja nii edasi.
Kui on
eramaja ja banaanikoor, siis seda on ju üsna lihtne kompostida
kompostihunnikus või komposteris. Aga näiteks vanapaberi puhul
tuleb küsida konkreetse omavalitsuse käest, kuidas süsteem ja
kogumine toimub.
Kui palju siis eri omavalitsustes
prügi sorteerimine erineb?
Kurb, aga tõsi on see, et
on ka selliseid omavalitsusi, kus sorteerimiseeskirja üldse pole. Ja on
selliseid, kus on ümmargune jutt, et koguge liigiti taaskasutatavad
jäätmed ja viige selleks ette nähtud kohta.
Kindlasti saab teistele eeskujuks tuua Tallinna jäätme-eeskirja.
Siin on selgelt kirjas, et näiteks 1. jaanuarist 2003 pidi viie korteriga
maja juures olema paberikonteiner. 2007. aastast pidi kümne korteriga maja
juures olema biolagunevate jäätmete konteiner.
Mulle
meeldis Kuku raadio libauudis, kus Rohke Debelakk arvas, et kui eestlased
selle jäätmesortimisega hakkama saavad, siis on paras aeg hakata
tuumaelektrijaama ehitama. Aga tegelikult ei ole jäätmesortimine
siiski tuumateadus!
Inimesed on segaduses.
Miks?
Jäätmeseadus, mille ümber see märul
praegu käib, räägib täpselt neljast
jäätmeliigist.
Esimene on ohtlikud jäätmed.
Enam-vähem kõik inimesed teavad, mis need on: vana kraadiklaas,
vana patarei, ravimid – see on juba vana nõue. Need tuleb viia
ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Teine
jäätmeliik on aia- ja pargijäätmed. Korrusmajades neid ei
tekigi. Eramajade ja suvilate juures võib korraldada lehtede ja muru
vedamise suurte kilekottidega või seda saab viia kompostimisplatsidele
või ka jäätmejaama. Vaevalt, et eraldi konteinerit selle jaoks
vaja on.
Siis, kolmandaks on pakendijäätmed. Nende
liigiti kogumine toimub juba 2005. aastast. Aga inimesed ei tea, kus need
konteinerid on, ja pakendiorganisatsioonidega on ses osas probleeme. Ja see on
nüüd see jäätmeliik, mille jaoks on igas majapidamises
vajalik üks lisaämber või lisakilekott.
Neljas, millest räägib sortimismäärus, on vanapaber.
Sinna kuuluvad ajalehed, ajakirjad, raamatud. Siin erineb omavalitsuste
kaupa, kas seda on kohustatud koguma majavaldaja nagu Tallinnas korrusmajade
puhul, kohalik omavalitsus paigaldab ise konteinerid või
kogutakse neid koos pakendiga.
Tallinna linn on ise lisaks
nendele neljale kehtestanud kohustuse kortermajades koguda biolagunevaid
jäätmeid. See ei tulene keskkonnaministeeriumi määrusest,
aga on väga keskkonnateadlik. Ja see tähendab, et Tallinna
majapidamistes peaks olema ka mingi anum nende jäätmete jaoks.
Praegu on seis enam-vähem selline, et kuna konteinereid
pole jõutud paigaldada, on seaduskuulekad inimesed sunnitud oma
prügikottidega mööda linna tuuseldama.
Jah, nii võib
seda folkloorselt kirjeldada. Aga põhimõtteliselt see
tuuseldamine on enam-vähem paratamatus. Võtame
jäätmejaamad – Tallinna linna piires on neli
jäätmejaama, isegi linna piires võib olla neli-viis
kilomeetrit lähimani. Maapiirkondades võib olla vabalt 10–15.
Teatud jäätmetega sõitmine on vältimatu. Aga see ei
tähenda seda, et pakendiga peaks nii kaugele minema. Tihedama asustusega
kohtades võiks pakendikonteinereid olla mõnesaja meetri
raadiuses. Paratamatult, kui
on Alutaguse metsas kümne ruutkilomeetri peale k
olm talu, siis seal need konteinerid jäävadki kuskile lähima
töötava poe juurde ja midagi ei ole teha.
Kui on ümbrik, kus on kileaken, kuidas sellega peaks
käituma?
Paber. Kõikide selliste asjade puhul tuleb
vaadata, mis on valdav materjal. Siia kuuluvad ka näiteks kileaknaga
saiapakendid.
Kui ma panen šampoonipudelid ja
mahlapakid olmeprügisse, kas see on siis rikkumine?
Jah.
Tallinnas näiteks on eeskirjas kirjas, et
segajäätmekonteinerisse ei tohi panna, järelikult on see
eeskirja rikkumine. Aga noh, heakorramäärused keelavad ka prügi
maha visata ja maha sülitada. Olgem ausad, me näeme, et seda siiski
tehakse päris palju.
Spetsialistid on
öelnud, et tuleb ise oma ühistus jälgida rikkujaid ja neid
korrale kutsuda. Kas me peame nüüd tekitama ühistute juurde
sellised texasranger’id, kes kaaskodanike järele valvama
hakkavad?
See on see keeruline ühiselu. Ma kuulasin
ükspäev Kuku raadio “Keskpäevatundi”, kus
rääkisid Hans H. Luik ja Rein Kilk ning nende üks
järeldus oli ka see, et kogu kortermaja teema juures tuleb paratamatult
leida kompromisse ja kui vaja, siis mingil hetkel ka välja selgitada, kes
reegleid ei täida.
Kuidas see jäätmete
sorteerimise kontrollimine reaalsuses välja nägema
hakkab?
Tegelikult on ka prügila valdaja kohustus
jälgida, et jäätmed oleksid sorteeritud. Jäätmevedajad
on juba aastaid pidanud jälgima, et olmejäätmed ei sisaldaks
ohtlikke jäätmeid. Nüüd nad peavad vaatama, et konteineris
ei oleks ka aia-pargijäätmeid; et terve konteiner poleks puulehti,
niidetud muru ja oksi täis; et seal ei oleks suuri pappkaste või
suurt hulka pudeleid. Vedaja ei hakka mitte iialgi tavalisi prügikilekotte
lahti harutama; see mis on, see on. Aga see, mis on silmatorkav, seda
jälgitakse.
Minu käest küsitakse kogu aeg,
et kus on see piir, mitu pudelit ma tohin panna! Minu küsimus on
selle peale, et kui heakorraeeskiri keelab maha sülitada, siis kas
natukene ikkagi võib?
Kui Balti jaama juures on
tore silt, et urineerimine keelatud, trahv 10 000, siis võiks ju
küsida, et kas natukene võib.
Ehk siis – ei tohi
ühtki pudelit panna olmeprügikasti.
Kuhu
käivad kassiliiv ja ajalehepaberid?
Segajääde
(läheb olmeprügisse). Sinna käivad ka näiteks jalatsid,
riided, katkised lauanõud, väiksemad mööbliesemed,
mänguasjad, pesukausid, ämbrid, mis iganes katki läheb, tuhk,
mähkmed. Muide, lapse kasvatamisel kuni kaheaastaseni, kui ta hakkab
potil käima, tekib ainuüksi ühe lapse kohta poolteist tonni
mähkmeid. Päris suur kogus! Kui meil sünnib aastas 15 000
last, me näeme, missugune mähkmemägi tekib! Aga kui korralikult
jäätmed ära sortida, siis segajäädet tekibki vähe
ja see ongi eesmärk. Eestis me ladestasime ainuüksi
segaolmejäätmeid aastal 2006 umbes 360 000 tonni.
Kas igasugune kaupade ümber olnud pakkekile võib minna
pakendikonteinerisse?
Põhimõtteliselt küll
jah.
Aga supipurgi kaas ja õllepudelikork
lähevad koos pudeliga?
Päris kindlasti, kui tema tuli
koos pudeliga, siis tema läheb koos pudeliga.
Kuivanud jõulukuusk ja katkine salvokelk?
Mõlemad on käsitletavad tavajäätmena, jõulukuusk
on ka biola
gunev. Mina kütsin oma j
õulukuuse pühapäeval näiteks ära. Katkine salvokelk
on tavaline segajääde.
Mida tuleb teha
vedelikega?
Halvaks läinud piima biojäätmetesse
valada ei tohi.
Sellised asjad tuleks valada kanalisatsiooni.
Kui me läheksime praegu keskkonnaministeeriumi hoovi
peale, siis kas me leiaksime eest sorteeritud prügi või
kaose?
Kuna me oleme Tallinna linnas, siis me oleme
püüdnud jälgida Tallinna linna eeskirju. Meil on igal korrusel
liigiti kogumise konteinerid ja koristajad koguvad prügi eri
jäätmekottidesse.
Ja needsamad
nõuded kehtivad ka büroohoonetele?
Jah, kahtlemata.
Tegemist on ju olmejäätmetele suunatud nõudega ja need tekivad
ju ka asutustes. Tallinna jäätme-eeskirjas seisab, et lisaks 10
korteriga elamutele on kohustuslik biolagunevate jäätmete konteineri
omamine ka mitteelamukinnistutele, kus tekib selliseid jäätmeid
rohkem kui 25 kilogrammi nädalas. Kui on mitmekorruseline büroohoone,
kus on kohvinurgad ja tekib kohvipaksu ja lilli ja keegi sööb
banaani, siis on enamvähem kindel, et seda tekib paar pange.