Pisikeses Rootsi linnakeses Vadstenas said üle ilma kohale saabunud rendžuprofid veel kord imestada, kuidas ikkagi tuli Eesti koolipoiss ja napsas neil nina alt maailmameistri tiitli. Vahetult enne turniiri platseerus Tunnet kabet meenutavas Jaapani lauamängus maailma arvestuses 23. kohal.

Kujutate ette: te ei ole veel täiskasvanugi, aga olete juba oma ala maailmameister täisealiste vanuserühmas! Ja teie ainuke unistus on veel lüüa inimest, kellele kuulus 1989 esimene nii kaalukas tiitel üldse (40 aasta vanune Shigeru Nakamura). Pole just innustav väljavaade, mis?

Tunnet Taimla neid asju muidugi nii tumedates toonides ei näe. Viis, kuidas Tunnet rendžukaugete külalistega oma teadmisi jagab, ei jäta kahtlust, et hoog ei ole raugenud ka pärast Vadstenat. Paksud vene- ja jaapanikeelsed (!) rendžuõpikud, õpetustest ja teooriatest pungil, potsatavad üksteise järel laua peale raskelt nagu üleküpsenud õunad. Kõiki neid on Tunnet põhjalikult uurinud. Ja kui Tunnet ajakirju näitab, viskuvad pisut "kõhnemad" välismaised väljaanded hunnikus üksteise otsa. The Renju World (mida muide antakse rahvusvahelise organisatsiooni RIF rahadega välja Eestis), Renju Sekai (Jaapani ajakiri)...

Kuidas Tunnet MMiks valmistus? Ta võttis läbi "ähvardusi", "mängis välja vorsti", "tegi purki", "kosmonautikat"... Ei, ta ei teinud mitte pulli, nagu võiks arvata ühest tavalisest elava loomuga koolipoisist. Mainitud väljendid pärinevad eesti keelt kõnelevate rendžumängijate sõnavarast.  

Tunnet: "Ma treenisin arvuti taga palju rohkem kui tavaliselt (iga päeva rohkem kui kaks tundi - toim). Pool aastat enne mängisin iga päev, lugesin uusi teooriaid ja õppisin netist nippe. Paljud ei ole uute teooriatega kursis. See oli minu eelis."

Kui Tunnet Vadstenas viimast otsustavat mängu tegi (venelase Vladimir Suškoviga), ei jäänud palju puudu, et poisil oleksid silmad kinni vajunud. Igavusest oli asi kaugel - üks turniirimäng võib pingeliselt kesta kuni viis tundi jutti. Ja Tunnetil oli käsil juba teine selline. Vedamiseks loeb ta Vadstena turniiril seda, et mängudes, kus oleks võinud tulla viik, õnnestus tal võita.

Praeguseks on Tunnet Taimla pool oma elust rendžut mänginud. Kui täpsem olla, siis sügisel saab kaheksa aastat täis. "Juba lasteaias tahtsin ma mängida mõttemänge!" mäletab ta.

Kohtumise hetkest peale ei ole ma teisiti arvanudki.