“Kui [Eesti Raudtee endine suuromanik] Edward Burkhardt ütles, et Reform võttis altkäemaksu, siis piisas sellest, et Andrus Ansip ütles, pole olnud. Aga miks Rahvaliidu puhul ei piisa?”

Ta arutles: “Meie oleme laiapõhjaline erakond. Meile ei andestata seda, mida Reformile või IRLile. Meie puhul ei mõisteta, kui meie liikmed sõidavad miljoniliste džiipidega. Meie liikmete libastumise puhul nimetatakse alati ka erakond. Isegi siis, kui ei olda rahvaliitlane, ka siis, nagu [endine Valga maavanem] ­Georgi Trašanov.”

2003. aasta parlamendivalimistel kogus Rahvaliit 13,1 protsenti häältest ja tõusis valitsusse. Villu Reiljani juhitud partei triumfihetk oli olnud poolteist aastat varem, kui ­Arnold ­Rüütel, Rahvaliidu kandidaat, sai üllatuslikult Eesti presidendiks.

2007. aasta kevadel oli häältesaak märgatavalt kehvem, seitse protsenti. Tänavu novembris oli rahva toetus Rahvaliidule Emori küsitluse andmetel kaks protsenti.

Langusteed on sillutanud president Rüütli ebaõnnestunud tagasivalimiskampaania, mille nimel Rahvaliit end ebavõrdse koostöölepinguga Keskerakonna ripatsiks alandas. Kaht erakonna ministrit on prokuratuur asunud kahtlustama kuriteo toimepanemises. Sellele reageeris partei avaldustega “Üritatakse jätkuvalt kompromiteerida Rahvaliidu juhtkonda” ning “Jälitusorganite kontrollimatu tegevus riivab inimeste põhiõigusi ja võib ohustada demokraatiat”.

Maadevahetusskandaali ajendil astus algusest peale parteid juhtinud Villu Reiljan sügisel kõrvale. Järgnes suhteliselt tasavägine võistlus, mis pidi otsustama, kas esimeheks tõuseb põllu­minister Ester Tuiksoo või Keskerakonnast üle tulnud Marrandi. Laupäevane esimehe hääletus näitas, et märgatavalt uuendusmeelsem Marrandi on erakonna eesotsas oma positsiooni kindlustanud.

Vahetult enne viimast kongressi tabas Rahvaliitu aga kaks uut tagasilööki. Uuringufirma Emor avaldas parteide novembrikuu toetusreitingu. Kaks protsenti pole aga sugugi rekordmadal näitaja, samal tasemel on erakonna toetus käinud mitmeid kordi varemgi.

Äsja lahkus erakonnast ka Voldemar Trumm, keda prokuratuur kahtlustab 300 000 krooni pistise küsimises ja 100 000 krooni pistise vastuvõtmises. Jaanus Marrandi lause “Trumm on läinud, pulgad on veel käes” on üks selle nädala tsiteeritumaid. Lisada saab endise regionaalministri, partei aseesimehe kohalt lahkunud Jaan Õunapuu mõtte Rahvaliidu kongressi kõnepuldist: “Nüüd tuleb uus trumm hankida!”

Kõrval võib näha galeriid “Rahvaliidu tosin”, kuhu koondasime kriminaalasjadesse mässitud nüüdsed ja endised Rahvaliiduga seotud poliitikud ning tippametnikud. Võimalik, et keegi neist jääb lõpuks ka õigeks, sest kohtus on neist meestest ja naistest süüdi jäänud vaid osa.

Kuid siinkohal võiks tuua lõigu Marrandi prog rammkõnest kongressil: “Meie kui erakonna jaoks aga algavad hoopis keerulisemad küsimused sealt, kus lõpeb juriidika. Kodanik ei tee ju hääletuskabiinis valikut mitte juriidika, vaid oma sisetunde järgi. Ja meie erakonna asi on tegutseda nii, et inimeste sisetunne meid usaldaks. Ja siinkohal tasub kõigil meil, kes me täna siin oleme, küsida iseendalt: kas me oleme erakonna heaks tegutsenud parimal ja ausaimal viisil? Kas meie tegevust on kannustanud erakonna ideed või mingid muud huvid?”

Kodanike hääletuskabiinis tehtavad valikud ei pruugi siiski nii otseselt seotud olla sellega, kas poliitikute tegutsemine on toiminud parimal ja ausaimal viisil, kui Marrandi seda mõista annab.

Sellest on näiteid alates 1995. aasta lindiskandaalist ja Edgar Savisaare naasmisest kuni kunagise USA pealinna Washingtoni linnapea Marion Barryni, kes jäi vahele narkootikumidega, istus kuus kuud föderaalvanglas, aga seejärel valiti uuesti volikokku ja tõusis jälle linnapeaks.

Rahvaliidu põhiprobleem pole ­kriminaalide suur kontsentratsioon erakonnas – sarnaseid tüüpe on küllaga ka teistel (näiteks ­novembris pistisevõtmise eest süüdi mõistetud Kihnu valla­vanem Johannes Leas on kuulunud nii sotside kui ka IRLi ridadesse, talle pistist ­andnud Taivo Luik on aga kuulunud Reformierakonda).

Rahvaliidu ellujäämise küsimus kõlab pigem: kellele on seda parteid vaja? Mitte asjata ei võtnud staažikas, läbi ja lõhki rahvaliitlane, aseesimees Männik, oma kõnes kongressil kõigepealt ette just politoloog Anu Tootsi, kes ETV saates “Aeg luubis” kahtles niisuguse erakonna otstarbes. Selline arvamus on Männiku sõnul “õlgu kehitama panev”, kui arvestada näiteks seda, kui suurel hulgal on erakonnas omavalitsusjuhte.

Poliitikateadlane Rein Taagepera vastab aga Ekspressi küsimusele Rahvaliidu saatusest: “Eestis on pisut rohkem erakondi kui valimissüsteemi alusel keskmiselt ootaks. Aga milline võiks kaduda, seda mudelid ei ennusta. Nelja aasta eest võis ohustatuks pidada sotse, ent kadus ära hoopis Res Publica.”

Rahvaliidu tosin – skandaalidesse mässitud tegelased

ISIK: Villu Reiljan (54), endine keskkonnaminister
PARTEI: Kuulub Rahvaliitu.
TEGU: Kahtlustus altkäemaksu võtmises Merko Ehituselt ja autokaupmehelt Andres Sarrilt seoses maadevahetustega.
LAHEND: Prokuratuur pole süüdistust seni esitanud.

ISIK: Ester Tuiksoo (42), endine põllumajandusminister
PARTEI: Kuulub Rahvaliitu.
TEGU: Kahtlustus altkäemaksu võtmises Merko Ehituselt seoses ministeeriumi kavandatava kolimisega ehituskontserni üüripinnale.
LAHEND: Prokuratuur pole süüdistust seni esitanud.

ISIK: Ants Manglus (38), endine riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor
PARTEI: Oli Rahvaliidu liige ja Otepää vallavolikogu esimees.
TEGU: Nõustus võtma miljon krooni altkäemaksu ühe maatüki turuhinnast kallimalt riigile ostmise eest.
KARISTUS: 3 aastat 3 kuud vanglat tingimisi.

ISIK: Aivo Nigulis (43), ärimees
PARTEI: Oli Rahvaliidu liige.
TEGU: Lubas Manglusele miljon krooni altkäemaksu.
KARISTUS: 2 aastat vanglat tingimisi. Eelnevalt karistatud kaheksal korral, põhiliselt roolijoodikluse eest.

ISIK: Oleg Jelagin (20), ehitaja Soomes
PARTEI: Oli Rahvaliidu liige.
TEGU: Andis ühele Tabivere venelasele Riigikogu valimistel Villu Reiljani poolt hääletamise eest 100 krooni. 
KARISTUS: 5000 krooni. Kokku karistatud kolmel korral  - peksmiste ja grupiviisilise varguse eest. 

ISIK: Tullio Liblik (43), ärimees
PARTEI: Oli Rahvaliidu kandidaat Kuressaare volikokku.
TEGU: Kahtlustus altkäemaksu
andmises (vahendamises?)
maa-ameti peadirektorile
Kalev Kangurile seoses maadevahetustega.
LAHEND: Prokuratuur pole süüdistust seni esitanud.

ISIK: Georg Trašanov (53), endine Valga maavanem
PARTEI: Oli Rahvaliidu poolt esitatud maavanemaks, parteitu.
TEGU: Kahtlustus GO Busilt 30 000 – 40 000 kroonise altkäemaksu vastuvõtmises seoses bussidotatsioonidega.
LAHEND: Prokuratuur pole süüdistust seni esitanud.
 
ISIK: Voldemar Trumm (61), endine Kiviõli linnapea
PARTEI: Oli Rahvaliidu liige.
TEGU: Kahtlustus 300 000 kroonise pistise nõudmises seoses tuhamäe sulgemise rahastamisega.
LAHEND: Prokuratuur pole süüdistust seni esitanud.

ISIK: Gennadi Kulkov (56), endine Mustvee linnapea
PARTEI: Oli Rahvaliidu liige.
TEGU: Kahtlustati kohaliku ajakirjaniku palgamõrva tellimises, jäi süüdi inimröövi katses.
KARISTUS: 1 aasta vanglat tingimisi

ISIK: Robert Närska (59), endine Werol tehaste juhatuse liige
PARTEI: Kuulub Tartu linnavolikogus Rahvaliidu fraktsiooni.
TEGU: Süüdistus vara hoidmise nõuete rikkumises.
LAHEND: Asja arutab Tartu maakohus.

ISIK: Tiit Mae (47), endine Keila vallavanem
PARTEI: Oli Rahvaliidu liige.
TEGU: Kahtlustus ametiseisundi kuritarvitamises, muu
hulgas mereäärses maatehingus.
LAHEND: Kriminaalasi lõpetati kuriteo koosseisu puudumisel.

ISIK: Einar Pärnpuu (46), endine Kullamaa vallavanem
PARTEI: Kuulub Rahvaliitu.
TEGU: Ostis vallale oma perefirmalt toiduaineid, kirste ja küttepuid ning tellis lumekoristustöid - kokku 120 000 krooni eest.
LAHEND: Prokurör lõpetas kriminaalmenetluse, sest süü polnud suur. Pärnpuu pidi maksma riigile 20 000 krooni.