35 kooli võib sõna otseses mõttes iga hetk põlema minna

Ekspressi käsutuses olev siseministeeriumi memo paljastab, kui ohtlikes tingimustes õpivad meie lapsed.

"Käesoleval hetkel on vaid 18 protsenti koolidest tule­ohutud," rääkis siseminister Jüri Pihl tänavu veebruaris toimunud valitsuse kriisikomisjoni istungil.

"2010. aastaks on kavas tõsta tuleohutute koolide protsenti 30ni. See ei ole normaalne olukord. Äkki on tuleohutusalased nõuded liiga karmid?" küsis Pihl.

Siseministeerium moodustas olukorra selgitamiseks töörühma, mis kogus andmeid kõigi Eesti 1311 kooli ja lasteaia kohta. Septembris võttis siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Laaniste tulemused kokku.

Ekspressi käsutuses olevast Laaniste memost selgub:
391 kooli saavad vanemad oma lapsed südamerahus saata - seal on tuleohutusega kõik korras.
432 koolis ilmnes kontrolli käigus puudusi. See tähendab üht olulist tuleohutusalast eksimust.  
453 kooli on ohtlikud. Neis koolides rikutakse kaht või kolme olulist tuleohutusnõuet. 
35 kooli on väga tuleohtlikud. Enamasti on majades vana küttesüsteem, mis võib sõna otseses mõttes iga hetk põlema minna.
Siseministeerium on ka löönud kokku, kui palju läheks maksma kõigi Eesti koolide tuleohutuks muutmine. Tulemuseks saadi 470 miljonit krooni - praeguse eelarvekriisi tingimustes koletu summa. Kust ja millal see raha leitakse, ei tea täna mitte keegi.

Mõisahoonet raske ohutuks muuta
Vähemalt ühes musta nimekirja kuulunud koolis on tänaseks õppetöö lõppenud. Tegemist on Misso kooliga, mis töötab alates 1. septembrist täiesti uues majas.

Samuti musta nimekirja kuuluvas Raudna koolihoones on õppetöö lõppenud osaliselt. Vanemad klassid õpivad alates tänavu sügisest vana mõisahoone asemel uues majas.

Kuid algklasside õpilased käivad endiselt amortiseerunud Heimtali mõisahoones, mille küttesüsteemi peab tuletõrje tuleohtlikuks. Koolis puudub tänaseni automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Samuti pole seal moodustatud tuletõkkesektsioone.  
Direktor Eero Metsvahi jutust selgub, et kool pole selleks ka suuteline: "Mõisahoonesse ei saanudki suvalist signalisatsiooni panna, seal teeb muinsuskaitse omad ettekirjutused."

Tänavu 14 õnneliku lõpuga põlengut
Tänavu esimese kaheksa kuuga toimus Eesti haridusasutustes 14 tulekahju. Ükski neist ei puhkenud 35 kõige ohtlikuma hulka kuuluvas koolis.

Igal aastal on koolides paarkümmend tulekahju. Peamiselt on õnnetus alguse saanud laste mängimisest tulega või rikkest elektriseadmetes.
Tänavu 1. aprillil süttis Tõnismäe Reaalkooli garderoobis metallist hoiukapp. Lapsed evakueeriti, pulberkustuti tegi kiiresti oma töö, kohale saabunud tuletõrjel polnud muud teha kui ruumid läbi ventileerida.

Aga miks kapp süttis? Selgus, et paar üheksanda klassi poissi üritasid tüdrukutele tikkude kappi loopimisega muljet avaldada. Kahju jäi alla
30 000 krooni.

Teine levinum jama on elektrikilpidega. 6. märtsil tundis Sütevaka kooli koristaja kõrbelõhna. Kui tuletõrjujad kohale saabusid, selgus, et leegid möllasid vahelae vahel. Ka seekord jäi kahju alla 30 000 krooni.

Sütevaka kooli direktor Andres ­Laanemets seletab õnnetust järgmiselt: "Valgustist olid veetud kilpi uued juhtmed, aga kuhugi olid jäänud ka vanad juhtmed."

Teise Eesti Vabariigi kõige traagilisem koolipõleng toimus 12. detsembril 1995 Saaremaa ühisgümnaasiumis. Siis sai surma kaks õpilast.

Olukord koolides
- Signalisatsioon
Pooltel koolidest on puudu automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem, mis on vajalik tulekahju kiireks avastamiseks.
717 koolil olemas, 550 koolil puudu.
- Tuletõkkesektsioonide
moodustamine
See on vajalik suitsu ja tule leviku takistamiseks. Jällegi pole pooltes koolidest, kus seda nõutakse, asjad korras.
405 koolil olemas, 411 koolil puudujääke.
- Tulekustutid
Sellega on hästi - kooli, kus tulekustutid puuduvad, ei ole. 
- Evakuatsiooniuksed
Need peavad kergesti avanema. 900 koolil on sellega kõik korras, 340 koolil nõue täitmata.'

Põhilised puudused, mida esineb eriti ohtlikuks tunnistatud koolides kõige rohkem

• Tuleohtlik küttesüsteem
• Evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta avatavad
• Vett ei saa kätte
• Tuletõrjekomando asub kaugel

MEMO
Koostamise kuupäev: 11.09.2008
Koostaja: Priit Laaniste, Siseministeerium, pääste- ja kriisireguleerimispoliitika
osakonna nõunik
TEEMA: Haridusasutuste tuleohutusalane seis

Ülesanne
VV kriisikomisjoni 13.02.2008 protokoll: „Riikliku hädaolukordade riskianalüüsi kohaselt on käesoleval hetkel
on vaid 18% koolidest tuleohutud ning 2010 a.-ks on kavas tõsta tuleohutute koolide protsenti 30-ni. See ei ole
normaalne olukord, äkki on tuleohutusalased nõuded liiga karmid? Üle tuleb vaadata ka rahalised võimalused
tuleohutuse tagamisel. Teen ettepaneku, et III kvartali istungiks koostab töörühm Siseministeeriumi kantsleri
juhtimisel ning Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi osavõtul
ettekande kuidas ja mis vahenditega oleks võimalik tõsta haridusasutuste tuleohutusnõuetele vastavuse protsenti
90 % piirimaile.".
Taustainfo
Haridusasutustes viiakse tuleohutusülevaatus läbi iga-aastaselt ning seetõttu on varasemast olemas ka
ülevaade koolidele tehtud ettekirjutuste kohta. „Riiklikus 2007. aasta hädaolukordade riskianalüüsis"
olnud järeldus, et 18 % koolidest vastab tuleohutusnõuetele, tulenes 2006.a tuleohutusjärelevalve andmete
kokkuvõttest ja asjaolust, et 2006.a koostati tuleohutusalane ettekirjutus 82 % koolidest.
Reaalset ohuhinnangut ei saa anda ainult ettekirjutuse olemasolu või puudumise põhjal, vaid selleks tuleb
koolide tuleohutusalaseid puudusid sisuliselt hinnata. Näiteks võib ettekirjutuse saada ka täielikult
renoveeritud kool, milles ehituslikke puuduseid ja otsest ohtu ei esine, kuid koolis on täitmata
korralduslikud asjaolud (näiteks uuele töötajale ei ole tehtud tuleohutusalast juhendamist). Seni ei olnud
riiklikult täpsemaid andmeid koolide tuleohutusnõuete rikkumise kohta koondatud.
Üleriigilise olukorra kaardistamiseks töötati välja ühtne tuleohutuse hindamise metoodika, mis saadeti
täitmiseks päästekeskustele. Metoodika järgi anti hinnang hoone küttesüsteemile,
tulekahjusignalisatsioonile, esmastele tulekustutusvahenditele, automaatsele kustutussüsteemile,
tuletõkkesektsioonidele, evakuatsioonipääsudele ning administratiivsetele rikkumistele ja muudele
ohtudele.
Hindamaks reaalset ja otsest tuleohtu pöörati tähelepanu ainult ehitiste olulisematele tuleohutusnõuetele.
Olulised tuleohutusnõuded on suunatud otseselt inimelude säästmiseks tulekahju korral. Olulised
tuleohutusnõuded on mõeldud:
1. tulekahju kiireks avastamiseks,
2. tulekahju leviku takistamiseks,
3. tulekahju kustutamiseks,
4. inimeste ohutuks evakueerimiseks.
Samadel põhimõtetel olulised tuleohutusnõuded kehtivad ka teistes EL riikides ja olid Eestis kasutusel ka
ENSV ajal (ehk Eesti tuleohutusnõuded ei ole erandlikult ranged).
2(1 1)
Päästekeskused hindasid ühtse metoodika järgi kokku 1311 haridusasutuse hoone seisukorda.
Haridusasutuste omanikud on:
1) riik - 144 (11,2%)
2) kohalik omavalitsus - 1069 (82,9%)
3) eraomand - 77 (6,0%)
Ülevaade haridusasutuste olulistest tuleohutusnõuete täitmise seisust*
1. tulekahju kiire avastamine
• automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem (koosneb keskseadmest, anduritest ja
häirekelladest) - nõutav üle 300 m2 suurusega hoonel,
• nõue kohustuslik 1267 hoonele
• nõue täidetud 717 koolil (56,6 %)
• nõue täitmata 550 koolil (43,4 %)
• keskmine maksumus 243 000 kr (hinnad vahemikus 16 000 - 826 000)
2. tulekahju leviku takistamine
• tuletõkkesektsioonide moodustamine (tuletõkkeuksed ja tulekindlad seinad) suitsu ja
tule leviku takistamiseks - sektsioonid moodustatakse korruste kaupa, pindala järgi
(puuhoonetel 400 m2, kivihoonetel 2400 m2) ning ruumide kasutusotstarbe järgi (eraldi
tuletõkkesektsiooni peavad moodustama näiteks evakuatsioonitrepikoda, katlaruum,
saun, garaaž jne)
• nõue kohustuslik 822 hoonele
• nõue täidetud 405 koolil (49,3 %)
• nõue täidetud osaliselt 411 koolil (50,0 %)
• tuletõkkesektsioonid puuduvad täielikult 6 koolil (0,7%)
• keskmine maksumus 221 000 kr (hinnad vahemikus 15 000 - 800 000)
3. tulekahju kustutamine
• automaatne kustutussüsteem (kas vett kasutav spriklersüsteem või
gaaskustutussüsteem) - haridusasutuste puhul erandlik nõue, mis tuleneb hoone
eripärast ja kasutusega spetsiifikast
• nõue kohustuslik 11 hoonele
• nõue täidetud 9 koolil (81,8 %)
• nõue täitmata 2 koolil (18,2 %)
• esmased kustutusvahendid (tulekustutid) - üks 6 kg tulekustuti 200 m2 kohta ning
vähemalt kaks kustutit ühel korrusel
• nõue täidetud 1173 koolil (93,7 %)
• nõue täitmisega osaliselt probleeme 79 koolil (6,3 %)
• sellist kooli, kus tulekustutid üldse puuduvad, ei ole
• ühe 6 kg tulekustuti maksumus on u 600 kr
• tulekustutusvee olemasolu - igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav
tuletõrje veevõtukoht (veehoidla või hüdrant)
• nõude täitmisega probleeme 38 koolil (peamiselt maakoolid)
• veehoidla rajamise maksumus u 150 000 kr
* oluliste tuleohutusnõuete kõrvaldamise maksumused on arvestatud lisa 3 toodud andmete põhjal
3(1 1)
4. evakuatsioon
• evakuatsiooniuksed peavad olema seestpoolt kergesti (võtmata) avatavad
• nõue kohustuslik 1240 hoonele
• nõue täidetud 900 koolil (72,6 %)
• nõue täitmata 340 koolil (27,4 %)
• samuti ei tohi evakuatsiooniteed olla tõkestatud (korralduslik nõue)
Samuti pöörati tuleohutuse kontrollimisel tähelepanu küttesüsteemide seisukorrale:
• küttesüsteem on korras 1190 hoonel (98,2 %),
• küttesüsteem on tuleohtlikus seisukorras 22 hoonel (1,8 %).
Oluliseks rikkumiseks loeti kui rikuti ühte eeltoodud põhilistest tuleohutusnõuetest:
1. puudub automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem,
2. ei ole moodustatud tuletõkkesektsioone
3. puudub automaatne kustutussüsteem
4. puudub väline tulekustutusvesi
5. evakuatsiooniuksed ei ole seestpoolt võtmeta avatavad
6. küttesüsteem on tuleohtlikus seisukorras
7. hoones puudub nõutav automaatne tulekustutussüsteem
Koolide tuleohutuse hindamise töörühma kuulusid Siseministeeriumi (Priit Laaniste), Päästeameti (Kaur
Kajak, Marko Rüü) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (Rünno Rahe, Jaak Laanisto) esindajad.
Töörühma seisukoht on, et kehtivate tuleohutusnõuete ümbervaatamisel peavad olulised
ehituslikud tuleohutusnõuded samaks jääma. Korralduslikke tuleohutusnõudeid on kavas tuleohutuse
seaduse väljatöötamisega kaasajastada.
Kokkuvõte haridusasutuste tuleohutusalasest seisust
Tuleohutusalase seisukorra liigitus toimus järgnevatel alustel:
1) Korras objektid - kõik tuleohutusnõuded on täidetud (ettekirjutust ei ole koostatud)
2) Puudustega objektid - ettekirjutuses on välja toodud üks oluline tuleohutusnõude rikkumine
3) Ohtlikud objektid - kaks või kolm olulist tuleohutusnõude rikkumist
4) Väga ohtlikud objektid - neli olulist tuleohutusnõude rikkumist või üks otseselt tuleohtlik
rikkumine (tuleohtlik küttesüsteem, hoone eripära tõttu nõutakse automaatset kustutussüsteemi,
kuid see puudub)
Hindamise tulemusena jagati haridusasutused nelja gruppi:
1) Korras objektid - 391 hoonet, 29,8 % üldarvust
2) Puudustega objektid - 432 hoonet, 33,0 % üldarvust
3) Ohtlikud objektid - 453 hoonet, 35,6 % üldarvust
4) Väga ohtlikud objektid - 35 hoonet, 2,7 % üldarvust
Andmed 35 väga ohtliku objekti kohta on toodud lisas 1 (koolide nimekiri koos puudustega) ja lisas 2
(objektide kaart).
4(1 1)
Puuduste kõrvaldamise maksumus
Puuduste kõrvaldamise maksumuse hindamise aluseks oli HTM hinnang riigikoolide renoveerimise
maksumuse kohta (vt lisa 3). Hindamise aluseks olnud 27 kooli tuleohutusnõuetega vastavusse viimise
maksumus on 13,78 mln kr. Keskmine tuleohutusalaste rikkumiste kõrvaldamise maksumus 510 500 kr
(summad vahemikus 50 000 - 1 560 000 kr).
Kokku esineb tuleohutusnõuete rikkumisi 920 hoones. Kasutades rikkumiste kõrvaldamise maksumuse
hindamiseks HTM metoodikat on kogumaksumus 920 * 510 500 = 470 mln kr
Renoveerimiseks vajalike kulutuste katmiseks on järgmised võimalused:
- riigieelarve
- KOV eelarve
- laen
- välisabi projektid
- PPP-projekt (public private partnership) renoveerimist rahastab erasektor ja hankija hakkab
makseid teostama makseid pärast objekti valmimist kokkulepitud perioodi jooksul.
Rahastamisallikate leidmisel saab abi EAS toetusvõimaluste andmebaasist. Koolide renoveerimist
saab rahastada näiteks järgmistest programmidest:
1) kohaliku avalike teenuste arendamine 2007 - 2013,
2) kutse- ja kõrghariduse infrastruktuuri moderniseerimine,
3) hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm.
Tulekahjud haridusasutustes 2005-2008
Viimaste aastate statistika haridusasutuste tulekahjude kohta on järgmised:
2005.a - 28 tulekahju
2006.a - 31 tulekahju
2007.a - 21 tulekahju
2008.a (8 kuud) - 14 tulekahju
2005 - 2008.a haridusasutuste tulekahjudes hukkunuid ja vigastatuid ei ole olnud, tegemist on olnud
väiksemate tulekahjudega, mis on peamiselt alguse saanud riketes elektriseadmetes ja laste mängimisest
tulega.
Näited haridusasutuste tulekahjude kohta 2008.a
• 28.07 - Tõnismäe Reaalkool, rike elektriseadetes, kahju alla 30 000 kr
• 24.04 - TTÜ ühiselamu, prahi põlemine, kahju alla 30 000 kr
• 01.04 - Tõnismäe Reaalkool, lapsed mängisid lahtise tulega, kahju alla 30 000 kr
• 25.03 - Kohtla-Järve Oru põhikool, hooletus laste mängimisel lahtise tulega, kahju alla 30 000
kr
• 06.03 - Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, rike elektripaigaldistes, väike kahju alla
30 000 kr
• 20.02 - Alatskivi lasteaed, rike elektripaigaldistes, kahju alla 30 000 kr
5(1 1)
Lisa 1 - väga ohtlike haridusasutuste nimekiri koos puuduste kirjeldusega
Väga ohtlikke haridusasutusi on 35, nendest:
 31 on kohaliku omavalituse hallatavad
 3 on riiklikud koolid
 1 on erakool
Asutus Omanik, asukoht Puudused
1 Raudna põhikool KOV kool, Pärsti
vald, Heimtali küla
Tuleohtlik küttesüsteem ja 2 olulist ohtu
(puudub automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud)
2 Misso keskkool KOV kool, Misso vald Tuleohtlik küttesüsteem ja 2 olulist ohtu
(puudub automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud)
3 Haanja-Ruusmäe
põhikool
KOV kool, Haanja
vald, Haanja küla
Tuleohtlik küttesüsteem ja 2 olulist ohtu
(puudub automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud)
4 Rõuge põhikooli
Viitina koolimaja
KOV kool, Rõuge
vald, Viitina
Tuleohtlik küttesüsteem ja 2 olulist ohtu
(tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud,
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad)
5 Võru Vene
Gümnaasium
KOV kool, Võru, Jüri
42
Tuleohtlik küttesüsteem ja
tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud
6 Lasva valla lasteaed KOV kool, Lasva
vald, Lasva
Tuleohtlik küttesüsteem ja 2 olulist ohtu
(puudub automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad)
7 Jõõpre lasteaed
Jõmmu
KOV lasteaed, Audru
vald, Jõõpre
Tuleohtlik küttesüsteem ja 4 olulist ohtu
(puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, probleemid
tuletõrjeveega)
8 Lindi Algkoollasteaed
KOV lasteaed, Audru
vald, Lindi
Tuleohtlik küttesüsteem ja puudub
automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõrjekomando asub 20 km kaugusel
9 Häädemeeste
lasteaed
KOV lasteaed,
Häädemeeste alevik
Tuleohtlik küttesüsteem ja 3 olulist ohtu
(puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad)
6(1 1)
10 Metsapoole põhikool KOV kool,
Häädemeeste vald,
Metsapoole küla
Tuleohtlik küttesüsteem,
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad, tuletõrjekomando asub kaugel
11 Häädemeeste
muusikakool
KOV kool,
Häädemeeste
Tuleohtlik küttesüsteem
12 Kilingi-Nõmme
muusikakool
KOV kool, Saarde,
vald, Kilingi-Nõmme
Tuleohtlik küttesüsteem
13 Pääsupesa lasteaed KOV lasteaed, Rapla Tuleohtlik küttesüsteem 2 olulist ohtu
(puudub automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad)
14 Juuru Gümnaasium KOV kool, Juuru vald Tuleohtlik küttesüsteem ja 3 olulist ohtu
(puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad)
15 Kodila põhikool KOV kool, Rapla
vald, Kodila
Tuleohtlik küttesüsteem ja 3 olulist ohtu
(puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, probleemid
tuletõrjeveega)
16 Kohila
koolituskeskus
KOV kool, Kohila Tuleohtlik küttesüsteem ja 3 olulist ohtu
(puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad)
17 Kehtna Majandus- ja
Tehnoloogiakool
Riiklik kool, Kehtna Tuleohtlik küttesüsteem ja 3 olulist ohtu
(puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad)
18 Virtsu lasteaed KOV lasteaed, Hanila
vald, Virtsu
Tuleohtlik küttesüsteem ja
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad
19 Kasari põhikool KOV kool, Lihula
vald, Kirbla küla
Tuleohtlik küttesüsteem ja 2 olulist ohtu
(puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad)
20 Harju-Risti lasteaed KOV lasteaed, Padise
vald
Tuleohtlik küttesüsteem
21 Tallinna lasteaed KOV lasteaed, Tuleohtlik küttesüsteem
7(1 1)
Kirsike Tallinn, Paekaare 76
22 Salla põhikool KOV kool, Rakke
vald, Salla
Tuleohtlik küttesüsteem ja 2 olulist ohtu
(puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad)
23 Abja gümnaasium KOV kool, Abja-
Paluoja
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, probleemid
tuletõrjeveega)
24 Kosksilla algkool KOV kool, Halliste
vald, Mulgi küla
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioone ei ole,
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad, probleemid tuletõrjeveega)
25 Lahmuse kool Riiklik kool, Suure-
Jaani vald, Lahmuse
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, probleemid
tuletõrjeveega)
26 Urvaste kool KOV kool, Urvaste
vald
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud,
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad, probleemid tuletõrjeveega)
27 Sutlema lasteaed
Linnupesa
KOV lasteaed, Kohila
vald, Sutlema
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, probleemid
tuletõrjeveega)
28 Prillimäe lasteaed
Põnnipere
KOV lasteaed, Kohila
vald, Prillimäe
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, probleemid
tuletõrjeveega)
29 Ämari põhikool KOV kool,
Vasalemma vald,
Ämari
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, probleemid
tuletõrjeveega)
30 Rummu lasteaed KOV lasteaed,
Vasalemma vald,
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
8(1 1)
Rummu tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, probleemid
tuletõrjeveega)
31 Kohtla-Järve
lasteaed Tareke
KOV lasteaed,
Kohtla-Järve, Maleva
45
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, osaliselt
evakuatsiooniteed puuduvad)
32 Kohtla-Järve
lasteaed
Punamütsike
KOV lasteaed,
Kohtla-Järve, Maleva
5
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioonid moodustatud
osaliselt, evakuatsiooniuksed ei ole
võtmeta avatavad, osaliselt
evakuatsiooniteed puuduvad)
33 Kohtla-Järve
Ühisgümnaasium
KOV kool, Kohtla-
Järve, Maleva 4
4 olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud,
evakuatsiooniuksed ei ole võtmeta
avatavad, osaliselt evakuatsiooniteed
puuduvad)
34 Mihkli kool
(puuetega lastele)
Erakool (MTÜ), Tapa
vald, Imastu
automaatne kustutussüsteem puudub
35 Tartu ülikooli
teadusraamatukogu
Riiklik kõrgkool,
Tartu, Struve 1
automaatne kustutussüsteem puudub ja 2
olulist ohtu (puudub automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem,
tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud)
Lisa 2 - väga ohtlike haridusasutuste kaart
10( 11)
Lisa 3 - Investeeringute vajadus riigikoolide tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks (Haridus- ja Teadusministeeriumi 2008.a andmed)
Kool Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem
Tuletõkkesektsioonide
moodustamine,
tuletõkkeuksed
Evakuatsioonivalgustus Muu Hind kokku
1. Narva Vanalinna
Riigikool
70000 55000 150000 275 000
2. Noarootsi
Gümnaasium
115000 40000 155 000
3. Nõo
Reaalgümnaasium
10000 800000 750000 1 560 000
4. Tallinna
Muusikakeskkool
204000 30000 136000 (puitseinte
lammutus)
370 000
5. Haapsalu Sanatoorne
Internaatkool
15000 103000 118 000
6. Helme Sanatoorne
Internaatkool
424287 185118 609 405
7.Keila-Joa Sanatoorne
Internaatkool
105000 240000 (veehoidla) 345 000
8. Tallinna K.Pätsi
Vabaõhukool
550000 250000 100000 150000
(varuväljapääs)
1 050 000
9. Vastseliina
Internaatkool
91373 91 373
10. Puiatu Erikool 400000 300000 200000 200000 1 100 000
11. Kammeri kool 600000 200000 100000 900 000
12. Porkuni kool 220000 220 000
13. Tartu Hiie kool 151228 650000 55000 856 228
14. Tartu Emajõe kool 105000 27000 (automaatsed
uste sulgurid)
132 000
15. Kaelase kool 50000 50 000
16. Kallemäe kool 350000 100000 55000 245000 (veehoidla) 750 000
17. Kiigemetsa kool
(maavalitsuse hallatav)
16400 63800 19600 26000 125 800
18. Ahtme kool 150000 250000 150000 550 000
19. Kosejõe kool 350000 390000 120000 75000 935 000
11( 11)
(evakuatsiooniuksed)
20. Lahmuse kool 110566 40000 70000 220 566
21. Vidruka kool 600000 450000 100000 (veehoidla) 1 150 000
22. Päinurme
internaatkool
50000
(varuväljapääsud)
50 000
23. Raikküla kool 826000 119000 945 000
24. Urvaste kool 177053 200000 141000 160000 (veehoidla) 678 053
25. Vaeküla kool 100000 90000 80000 5000
(evakuatsiooniredel)
275 000
26. Valga Jaanikese kool 65000 65 000
27. Ämmuste kool 105000 100000 205 000
MAKSUMUS
KOKKU
13 781 425
Süsteemi keskmine
maksumus
243 371
(automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem)
221 463
(tuletõkkesektsioonid)
144 920
(evakuatsioonivalgustus)
117 833
(muud tuleohutusnõuded)
Keskmine kooli renoveerimise hind 13 781 425 / 28 = 510 423 kr