Helsingis peetud inimgenoomi uurimise organisatsiooni (Human Genome Organisation) kohtumisel juuni alguses teatati uue uurimisprojekti nimega DNA Shoah käivitamisest, kirjutab ajakiri Nature.

Shoah on holokausti nimetus heebrea keeles ning uurimisprojekti algatajad on teadlased Syd Mandelbaum, kelle vanemad elasid holokausti üle, ning Michael Hammer. Nad on koostanud holokausti üle elanud juutide DNA andmebaasi ning loodavad nüüd selle abil tuvastada holokaustiohvrite säilmeid, mida aeg-ajalt maaparandustööde käigus leitakse Poolas, Saksamaal ja mujal Euroopas. Teiseks võib andmebaas ostutuda kasulikuks ka elusolevate sugulaste ühendamisel, kes on holokausti tõttu mööda maailma laiali paisatud ega tea üksteise olemasolust. Aastatel 1945-1950 saadeti Euroopast Iisraeli, USAsse ja Suurbritanniasse 10 000 holokausti käigus orvuks jäänud last.

Seni pole DNA-uuringuid säilmete tuvastamisel eriti kasutatud, sest hauas veedetud 60 aasta vältel on DNA enamasti lagunenud. Kuid pärast 11. septembri rünnakuid USAs töötati välja uued DNA tuvastamise meetodid, sest tules hukkunud inimeste DNA oli samuti sageli kasutuskõlbmatu. Nüüd pöörati rakutuuma-DNA asemel tähelepanu mitokondriaalsele DNA-le, mida leidub rakus rohkem kui tuuma-DNAd ja mis on sellest suurem. Teiseks õpiti isikuid omavahel seostama ka lühikeste säilinud DNA-lõikude põhjal.

Seni on nende meetodite abil õnnestunud tuvastada juba 1598 septembrirünnakute ohvrit 2700st.

Aasia tsunami pühkis minema ühtaegu nii ohvrid kui ka kõik nende DNAd tuvastada võivad esemed rannaäärsetes kodudes, näiteks juuksekarvu sisaldavad juukseharjad. Sarnaselt holokaustiga langesid tsunami ohvriks terved perekonnad korraga, mis raskendas tavapäraste tuvastusmeetodite kasutamist. See sundis välja töötama tarkvara, mis võrdleb surnud inimeste DNAd, viies lähisugulased postuumselt taas kokku.

Neid uusi võtteid loodetaksegi kasutada 300 000 seni elava holokaustiohvri ning holokaustis surnud juutide suguluse kindlaksmääramisel.