Aab tuleb pika Oviiri peale
Proovige kujutada vaimusilmas Riigikogu ees esinevat Eesti Vabariigi peamistrit, kes alustab programmilist sõnavõttu lausega: “Lugupeetud rahvasaadikud! Eesti ühiskondliku ülesehitustöö praegusel etapil pole tähtsamat küsimust kui Eesti Haigekassa rahastamise jätkusuutlikkus. Olla või mitte olla, kõlab meie hamletlik dilemma…”.
See on hallutsinatsioon. Peaministrid hoiduvad sõnavõttudest, mis võiksid tähendada poliitilist enesetappu. Enesetapjate roll on pigem antud sotsiaalministritele. Juhul, kui nad on kogenud poliitikud, suudavad nemadki sellistest olukordadest hoiduda.
Süsteemne ähh-puhh
Jaak Aab esialgu nii osav pole. Aab tuli 1. juunil Eesti Päevalehes välja “sotsiaalministeeriumi meetmete paketiga”, mis peaks töösse mineku korral aitama katta haigekassa eelarve puudujääki. Tsiteerin artiklist: “Tähtis küsimus seostub ka haiglate kapitalikuludega, mis praegu kaetakse ravikindlustuseelarvest ehk rahast, mida saaks kulutada arstiabile. Koalitsioonileping lubab praegust korda muuta (minu vahemärkus: seda muudatust lubatakse alates 2003. aastast). Üks võimalus on taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest.”
Ei saa siinkohal jätta meenutamata Eesti tervishoiu alarahastamise sümbolit Marge Valdmanni. Empaatilised ajakirjanikud, kes aitasid tal koguda eraannetustega ravimite ostmiseks märkimisväärselt kopsaka summa, heitsid haigekassa ametnikele ette soovimatust käia mööda laia maailma, et otsida tema jaoks rahaallikaid. Olid emotsionaalsed ajad.
Raha nuiamine rikastelt riikidelt või organisatsioonidelt eelarveaukude täitmiseks pole jätkusuutlikkus. Sellise ettepaneku taga kumab puhas meeleheide. Haiglate kapitaliinvesteeringuteks taotletakse 2007.-2013. aastal Euroopa Liidu regionaalarengu fondist 1,3 miljardit krooni. Keegi ei ütle, et seda raha tegelikult ka saab. Kui ei saa, siis mis on varuplaan? Ilmselt talitame vanaviisi edasi, võttes selle raha haigekassast.
Poliitökonoomia viljad
Aabi artiklit lugedes jääb mulje, et tervishoiu valdkonnas pigistakse kividest vett. Kui teeme seda ja toda, siis leiame 60 lisamiljonit. Veel 64 miljonit. Veel 30 miljonit… Haigekassa eelarveaukude juures on need kübemed. Järgmisel aastal on puudu 377 miljonit, ülejärgmisel aastal 213 miljonit. Olgu rõhutatud, et niipalju on puudu siis, kui vahepeal midagi hullu ei juhtu.
Valimised, kui antakse lubadusi, ning võimu vahetumine, kui hakatakse antud lubadusi täitma – või peetakse parteide rahastajaid teatud moel meeles – tähendavad eelarveliselt katastroofiliste sündmuste saabumist.
Aab pigistab praegu kividest vett, aga tema erakonnakaaslane Siiri Oviir laskis veel hiljuti samal kohal olles lõbusatel ojakestel voolata. Kui vaadata viimaste aastate seadusloomes neid tekste, mis kannavad pealkirjasid “Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus”, ja lugedes eriti nende juures olevaid seletuskirjasid, tekib tunne, et enne Aabi oli elu külluslik ja tore. Tehti kergekäeliselt uusi soodustusi ja hüvitisi, kirjutades seletuskirja, et seaduse rakendamise hinnaks on 40 miljonit, aga see pole probleem, sest “haigekassa võimalused nimetatud kulutuste eelarvesse lülitamiseks on tekkinud kasvõi piirhindade positiivse mõju tulemusel ravimihindade alandajana. 2003. a. I poolaastal ravimihüvitamiseks planeeritud vahenditest jäi hindade alandamise tagajärjel üle ca 30 miljonit krooni” (kirjaviis muutmata). Seaduse algatajad olid Siiri Oviir ja Toomas Varek. Dokument on dateeritud 2003. aasta 17. septembriga.
Pange tähele, et ühel aastal õnnestus haigekassal kokku hoida 30 miljonit, ja see võis olla ning tegelikult oligi ühekordne õnnestumine, ent uusi eelarvelisi kohustusi anti haigekassale 40 miljoni eest, kusjuures need kohustused pole ühekordsed, vaid iga-aastased.
Võibolla me saame kunagi teada, kui kalliks võis lõppkokkuvõttes minna Marko Pomerantsi ja abiminister Külvar Mandi suutmatus võtta vastu kulupõhise raviteenuste hinnamudel. Asja on veeretatud poolteist aastat nagu kuuma kartulit. Arstide vastuseis oli siin ilmselt määrav; artsid on meil pühakud.
Pohmelus, esialgu
Muretuid lauseid eelarveliste vahendite küllusest pilluti poliitikute koostatud seletuskirjades ning põhjendustes aastaid. Aabi õnnetus oli tulla süsteemi juhtima siis, kui saabub pillerkaarijärgne pohmelus. Pohmelus kestab umbes kümme aastat. Kui ka selle aja kestel haigekassa rahastamisele uusi allikaid ei lisandu, saabub juba kooma.
Kooma on demograafiliselt tingitud. Kunagi 2015. aastal väheneb järsult tööealine elanikkond. Seda pole muidugi praegugi liiast palju. Haigekassal on antud hetkel kokku 1,27 miljonit kindlustatut. Neist vaid 47 protsenti on tööl käivad inimesed. Iga töötava inimese pealt laekus haigekassasse mullu 10 362 krooni. Suurim probleem on see, et need 47 protsenti ehk absoluutarvudes 595 734 inimest pidid tasuma raviarved ka nendele, kelle eest sotsiaalmaksu üldse ei laekunud. Neid oli 626 438 inimest.
Kuna lähema kümne aasta jooksul saabub tööturule “laulva revolutsiooni” aegse beebibuumi põlvkonna esindajaid, püsib kogu süsteem enam-vähem tasakaalus. Seda muidugi vaid eeldusel, et noored inimesed tõesti leiavad Eestis rakendust, et nad ei lähe siit ära, ning muidugi ka eeldusel, et valimiste järel ei ilmu poliitiliste otsutajate hulka uusi Oviire ja Mande, kellel on ametist tulenev õigus augustada haigekassa eelarvet valijaskonna teatud rühmade meeleheaks ära naksatud “millidega”.
Paradoksaalne, aga oht tekib just siis, kui haigekassal peaks õnnestuma omaenda jõupingutusega süsteem kuidagi tasakaalustada.
1999. aastal tekkis haigekassa eelarves esimest korda suurem auk. Riigikogus võeti tookord vastu säästueelarve – kärbe üks miljard, ning samal ajal läks sotsiaalmaksu kogumine haigekassa käest maksuameti pädevusse. Nende asjaolude õnnetul kokkulangemisel juhtus see, et raviarveid, retsepte ja haiguslehti tuli haigekassase nagu prognoositud, raha aga tuli sinna 300 miljonit vähem. Tookord lahendati asi haigekassa oma jõuga, omaenda hallollusega, laskmata asjal küpseda Toompead vapustava poliitilise kriisini. Võibolla ilmaaegu. Võibolla oleks poliitilis-meditsiiniline šokk sellel aastal välistanud sajandialguse muretu süüdimatuse.
Tabeli vaatamiseks klikka siia:
