„Ei või olla! Müstika!“ imestab prefektuuri teeninduse vanem, kui on trükkinud noore mehe nime erinevatesse Eesti riigi andmebaasidesse ja kuskilt ei tule ühtki vastust.

Ei isikukoodi, ühtegi isikut tõendavat dokumenti, autojuhiluba, ei päevagi ametlikku töötamist, ei sissekirjutust. Isegi tema sünd 33 aastat tagasi on jäänud registreerimata.

Ametnik ütleb, et tema paarikümne tööaasta jooksul pole ta midagi võrreldavat näinud. On olnud mõneaastaseid väikelapsi, kelle sünni vanemad kirja panemata jätsid. Aga mees, kes on jõudnud keskea künnisele, ilma et oleks riigiga kordagi kontaktis olnud – see on ennekuulmatu.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel