Abilinnapea Mutli: Tallinna Vee erastamistingimused olid kehvad
Abilinnapea Jaanus Mutli selgitab, et AS Tallinna Vesi aktsiate erastamist on Tallinna linnavolikogus ja linnavalitsuses arutatud kolmel korral. 1997. aasta kevadel otsustas linnavolikogu kujundada Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõtte ümber AS-iks Tallinna Vesi. Tollane koonderakondlaste juhitud Tallinna linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku müüa osa AS Tallinna Vesi aktsiatest. Volikogu (esimees Edgar Savisaar) kavatsusega ei nõustunud. Järgmisel korral arutas linnavolikogu AS Tallinna Vesi aktsiate erastamist 1999. a suvel. Volikogu (esimees Edgar Savisaar) jäi nõusse otsusega erastada konkursil ainult 33% (vähemusosaluse) aktsiatest ning tegi pakkujale ülesandeks esitada koos hinnapakkumisega tegevuskava, tehtavad investeeringud, investeeringute ajakava ja selle täitmise garantiid. Tallinna linnale jääv 67% osalus oleks taganud linnale nii veto- kui ka otsustusõiguse mistahes küsimuses. Otsuse elluviimise peatas sügisel 1999 Tallinna juhtima asunud Isamaaliidu, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Rahva Valiku ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei koalitsioon. Nemad võtsid ka kursi enamusaktsiate müügiks. Seda suunda ajasid Isamaaliidu linnapea Jüri Mõis ja sotsiaaldemokraadist abilinnapea Ivar Virkus.
2000. aasta juunis otsustaski linnavolikogu (esimees Reformierakonna liige Rein Voog) erastada 50,4% (enamusosaluse) AS Tallinna Vesi aktsiatest. Enamusosaluse erastamisel kaotas Tallinna linn otsustusõiguse aktsiaseltsis. Aktsiaseltsi üheksaliikmelises nõukogus on linnal täna vaid kolm kohta. Pakkujatele seatud tingimuste hulgas oli kohustus esitada AS Tallinna Vesi äriplaan, mis omakorda pidi sisaldama investeeringute kava eesmärgiga kanaliseerida Tallinn 2006. aasta lõpuks, finantseerimise vahendeid, pakkumist vee hinna muutumise koefitsientide kohta.
„Tulevasele investorile ei tehtud aga ülesandeks finantseerida linna kanaliseerimist. Finantseerimise kohustuse jättis linnavolikogu AS-le Tallinna Vesi, kes omakorda pidi saama raha liitumistasudena uute rajatavate joogi- ja kanalisatsioonivõrkudega liituvatelt tallinlastelt," tõdeb abilinnapea Mutli. „Tallinlased oma rahakotti siiski kergendama ei pidanud, sest nende eest tasus ehk hüvitas uute vee- ja kanalisatsioonivõrkude rajamise kulu linn oma eelarvest. Seega - tollane linnavolikogu ei seadnud erastamise tingimuseks, et tulevane erastaja finantseeriks omavahenditest linna vee- ja kanalisatsioonivõrkude rajamist."
21. detsembril 2000 tunnistas linnavolikogu konkursi võitjaks ettevõtte International Water United Utilities (Tallinn) B.V., kes nõudis aastatel 2001-2005 vee hinna tõstmist 30% võrra, millele igal aastal lisandus tarbijahinnaindeks. Tingimustega nõustumise eest maksis IWUU AS-le Tallinna Vesi ja Tallinna linnale kokku 1,33 miljardit krooni. Ainsana hääletas toona linnavolikogus sellise erastamiskava vastu opositsiooniline Keskerakond. 12. jaanuaril 2001 kirjutas Tallinna linnapea Jüri Mõis tollase linnavalitsuse heakskiidul alla erastamislepingutele. Veel sama aasta lõpus võim muutus ja linnapeaks sai Edgar Savisaar.
30. septembril 2002 muutsid Tallinna linnavalitsus ja AS Tallinna Vesi teenuslepingut ning leppisid kokku vähendada K-koefitsientidega 2001-2005. aastaks määratud hinnatõusu 30%-lt 16,2%-ni. Osa 2001-2005 kavandatud hinnatõusust lükkus aastatele 2006-2010. Nii võib esialgses teenuslepingus fikseeritud hinnatõusu edasilükkamist ja ümberjaotamist pikema aja peale nimetada ka vee hinna kontrolli alla võtmiseks.
Abilinnapea märgib, et põhjus, miks ühelgi linnavalitsusel või linnapeal pole õnnestunud 2001. aastal sõlmitud lepinguid põhimõtteliselt muuta, on AS Tallinna Vesi erastamisleping, mis oli erastaja International Water United Utilities (IWUU) poolt põhjalikult läbi mõeldud. Eelmainitud ettevõte oli eelnevatel aastatel üle võtnud mitme areneva linna vee-ettevõtted. AS Tallinna Vesi 50,4% enamusosaluse saamise eest pidi IWUU maksma 2001. a 1,33 miljardit krooni. Äriühinguna soovis investor IWUU aktsiate ostmisele kulutatud raha koos intressiga tasa teenida.
„Märkimisväärse investeeringu tasuvus pidid tagama AS Tallinna Vesi äriplaan ning äriplaani elluviimist omakorda tagavad lepingud, sealhulgas hiljem tuntuks saanud teenusleping. Vee kvaliteedinõuete kõrval on teenuslepingus tallinlaste jaoks tähtsaim vee hinna kujundamise mehhanism, mis oli lihtne: vee hind kasvab või kahaneb analoogiliselt tarbijahinnaindeksiga, lisaks kasvatatakse vee hinda igal aastal K-koefitsiendi võrra," tõdeb Mutli.
„Miks nõustus toonane linnavolikogu selliste erastamistingimustega - võib-olla ei saanud linnavolikogu liikmed aru, millega neid nõustuma veendi - erastamismaterjal saabus volikogusse 12. detsembril 2000 ning otsus sedavõrd strateegilises erastamisküsimuses võeti vastu kiirustades, juba 21. detsembril."
