Abistame Kreekat, püksid jalast? Peaminister selgitab Ekspressile.
Peaminister Andrus Ansip saatis vastuseks eelmise nädala Eesti Ekspressis ilmunud Toivo Tänavsuu artiklile „Ansip lollitab meid Kreeka laenuga“ kirja, milles tembeldab loo põhiväited valeks.
Selleks, et lugeja saaks objektiivse ülevaate, avaldame kõrvuti Ansipi kirja muutmata kujul (v.a. üks trükiviga) ja Tänavasuu artikli täismahus. Olgu öeldud, et Ekspress käsitleb teemat homses lehes kahes artiklis: ühes loos kirjeldab Toivo Tänavsuu, kuidas Ansip ta läbi sõimas ja vastab Ansipi väidetele, teises loos käsitleb Aldo Maksimov läbi isiklike kogemuste Kreeka nutust olukorda.
Eesti Päevaleht on tänases artiklis „Kreeka rämpsvõlakirjad on peidus Lipstoki seifis" sellesama situatsiooni kenasti kokku võtnud (loe lähemalt EPList):
„Eelmisel nädalal otsis meedia Kreeka laene valitsuse juurest. Peaminister Andrus Ansip oli seepeale päris pahane ja õigusega. Valitsus pole Kreekale laenu andnud. Praeguse seisuga ei anta ka, sest Kreeka laenuabi programm pole isegi osa üleeuroopalistest päästemehhanismidest, millega Eesti eeldatavasti aasta lõpul ühineb. Viimastest rahastatakse laenuabi hiljem hädaliste hulka sattunud Iirimaale ja Portugalile.
Kuid see ei tähenda, et Eestil pole Kreeka riigi rämpsvõlakirjadega üldse mingit muret. Reitinguagentuur Standard & Poor's hindas need eile madalaimale võimalikule tasemele CCC ja lisaks hoiatati, et Ateena valitsus jääb võlakirjade teenindamise ehk tagasimaksmisega hätta vähemalt korra enne 2013. aastat. Teisisõnu - ees ootab riigi maksejõuetus ehk pankrot."
***
Andrus Ansipi kiri Eesti Ekspressile:
Härra Toivo Tänavsuu,
Alustame pealkirjast - Ansip lollitab meid Kreeka laenuga. Mulle on arusaamatu, kuidas ma saan kedagi lollitada laenuga, mida me andnud pole ja mille andmist pole Eesti riik ega mina ka kavandanud.
Väidate, et Eesti on üks talumatult veider finantsoivik ja et "nüüd aitab eeskujuliku finantsdistsipliiniga Eesti võlakriisist pääseda Kreekal ja Portugalil, kes end lõhki laenasid". Väide Kreeka kohta on ilmselgelt vale.
Kreeka laenumehhanism toimib kokku kogutud kahepoolsete laenudega, kuid Eesti ei ole Kreekale laenu andnud ja praeguste teadmiste järgi ei ole Eesti kaasamine Kreekat abistavate riikide hulka aktuaalne. Kreeka abistamises osalevad euroala liikmed 2010. aasta mai seisuga. Eesti ei ole osaline Kreeka programmis ning meil ei ole ka kohustust sellega liituda. Ma tunnustan Kreeka valitsuse pingutusi ja tunnustan ka riike, kes Kreekat on abistanud.
Ma pean õigeks Eesti jätkamist hättasattunud riike abistavas Rahvusvahelises Valuutafondis ja Eesti liitumist euroala abimehhanismidega.
Nagu teiste eurotsooni liikmesriikide puhul, eksisteerib ka Kreeka puhul teoreetiline võimalus abi küsimiseks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või tulevikus Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kaudu. Nii EFSF kui ESM annavad peamiselt abi tingimuslike laenudena. Nii ESM-il kui EFSF-il on lubatud erandkorras ka võlakirjade ostmine esmaselt turult. Kuid teadupärast on nii IMFi kui Euroopa Liidu kõnealune abi rangelt tingimuslik - abi saamise eeldus on konkreetsete tingimuste täitmine. Antav abi peab olema käsitletav eelislaenuna. Seetõttu on Euroopa Liidu liikmesriigid ja eurotsooni liikmesriigid ka eraldi leppinud kokku, et riikide abistamine järelturult võlakirju ostes, kus eeltingimuste seadmine võimatu, on keelatud.
Teie ja Indrek Neivelt kõnelete aga just nimelt turul kaubeldavatest võlakirjadest. Tsiteerin: "Kui mõni kommertspank jätaks Kreeka võlakirjad alla hindamata, siis audiitor seda viga läbi ei laseks." ja "kui "investeering" Kreeka võlakirjadesse on tõesti nii tulutoov, võiksime neid turult praegu poole hinnaga hankida ja palju rohkem teenida". Veelkord - neid võlakirju, mida abistamispakettide kontekstis täna turult osta võiks, pole olemas. Teie käsitlusest jääb aga mulje, et Ansipi ja Ligi meelest on igasuguste (sh järelturult ostetud) Kreeka võlakirjade ost kasulik investeering. Jürgen Ligi ja Andrus Ansip seda väitnud ei ole. Abistamispakettide sisuks pole turult abivajavate riikide võlakirjade soetamine. Jutud nende võlakirjade allahindamisest, mille soetamine abistamispakettide raames on keelatud, on kohatud.
Olete omistanud mulle seisukohti, mida ma ei jaga, ja asunud siis hoogsalt nende seisukohtadega väitlema. See pole ajakirjandus. Mulle väidete omistamise asemel oleks te võinud mulle helistada.
Andrus Ansip
***
Eesti Ekspressi artikkel "Ansip lollitab meid Kreeka laenuga"
Peaminister Andrus Ansipi arvates on Eesti abi võlakriisis Kreekale ja Portugalile tulus investeering. Majandustegelaste arvates on see raha valamine hundi kurku.
Ülikuumal suvepäeval istub pankur Indrek Neivelt oma Rocca al Mare klaastornis asuvas kontoris, kust avaneb kena vaade loomaaiale. Murelikult sirvib endine Hansapanga juht oma iPadis välisagentuuride uudiseid võlakriisist Portugalis ja Kreekas ning panganduskriisist Iirimaal.
Majanduslehed kirjutavad, et iirlased veavad vist välja, kuid Kreeka on omadega ikka täitsa mudas. Riigi võlg on paisunud 150 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ehk umbes 300 miljardi euroni. Uute laenudega kaetakse vanasid. Eelarve puudujääk küünib 10 protsendini, tervelt pool sellest kulub laenuintresside tasumiseks peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa pankadele ning Euroopa Keskpangale. Kreeka krediidirisk on ülimalt suur, võrreldav Valgevene omaga. Kreeka riigi pikaajalised (rämps)võlakirjad on poole võrra alla hinnatud. Riik on otsustanud müüa kümnete miljardite eurode eest vara, kuid sellest jääb laenude teenindamiseks selgelt väheseks.
Finantsturud püüavad harjuda mõttega Kreeka pankrotist. Euroopa Keskpank võib suure osa Kreeka võlgadest korstnasse kirjutada. Selline stsenaarium aga tähendaks, et eurotsooni riikidel tuleks keskpanka raha juurde panna. Sealhulgas Eestil - umbes 120 miljonit eurot!
Pealegi koguvad Kreekas tuure sisepinged. Ametiühingud hõivasid rahandusministeeriumi, seistes vastu peaminister Georgios Papandreou karmidele reformiplaanidele.
Aga mis meil sellest Kreekast?
Ka Neivelt ei muretsegi mitte niivõrd hellenite, kuivõrd Eesti elu pärast. Mis maailmas me siin õieti elame?!
"Rikas" Eesti ja "vaene" Kreeka
Jõuame temaga rääkides järeldusele, et Eesti on üks talumatult veider finantsoivik. Alles tegime läbi ränga majanduskriisi. Peaaegu kõikide palka kärbiti oluliselt. Nuriseti veidi, kuid elati üle, sest oli vaja pingutada. Siis pidime kiiresti euroga liituma. Jälle oli vaja püksirihma koomale tõmmata ja kulutusi ohjes hoida. Nuriseti, kuid elati üle. Sest taas oli see hädatarvilik.
Nüüd aitab eeskujuliku finantsdistsipliiniga Eesti võlakriisist pääseda Kreekal ja Portugalil, kes end lõhki laenasid. Mis on natuke koomiline, sest kõigele vaatamata on need riigid Eestist palju rikkamad.
Valitsus on otsustanud eraldada hädaliste abistamiseks järgneva viie aasta jooksul raha ja garantiidena kokku kuni 269 miljonit eurot. See teeb umbes 200 eurot iga inimese kohta, sealhulgas üle 100 euro otseselt rahana. See on meie oludes üüratu summa, kuid paljud hindavad, et see on alles algus ning riikide garanteeritud "abi" suureneb veelgi.
Veerand miljardi euro eest saaks peaaegu valmis ehitada neljarealise maantee Tallinna ja Tartu vahele.
Imelik, et keegi ei nurise ega esita tülikaid küsimusi. Kõik on vajalik, kinnitavad peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi juba mitu kuud kui ühest suust. See olevat eurotsooni solidaarsuspõhimõte: keegi ei võta hädalise laene üle, kuid neid aidatakse laenuga, mida neile turul keegi ei annaks.
Eesti Pank hoiab madalat profiili. Isegi opositsioon laiutab käsi. Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed, keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin ja sots Eiki Nestor näiteks ütlevad, et nõrgemate abistamine on igati loomulik ja vajalik.
Pigem on selles küsimuses tekkinud opositsioon Reformierakonna sees Igor Gräzini ja Meelis Atoneni kujul.
"Kreekale raha laenamine pole mingi investeering, vaid raha põletamine. Majanduslikult mõttetu poliitiline aktsioon, millel pole mingit efekti," paugutab Gräzin. Tema hinnangul peaks Eesti rahulikult ära ootama, mida otsustavad suured Euroopa riigid ja Euroopa Keskpank: kas nad lasevad Kreeka pankrotti ja päästavad euro või hoiavad Kreekat endistviisi ning panevad sellega põntsu omaenda majandustele.
Aga mida Neivelt ette kujutab? Kas Eesti võiks ainsa euroriigina teatada, et vaadaku Kreeka ja Portugal ise, kuidas oma jamadega hakkama saavad?
Kreeka võlakirjad - kasulik investeering?
"Ei, muidugi aitame," teatab ta kindlalt. "Räägime solidaarsusest, kuid ärgem hämagem! Ütleme ka seda, et suure tõenäosusega me kõike raha tagasi ei saa! Pool Kreekale antavast laenust tuleks kohe maha kanda."
Ansipi ja Ligi sõnul on Kreeka võlakirjade ost hoopis kasulik investeering. "See pole mingi tagastamatu abi, sellelt makstakse korralikku intressi!" kinnitab reformistide duo üldsusele juba mõnda aega.
Abivajajatele antakse laenu koos Rahvusvahelise Valuutafondiga IMF ning kahe organisatsiooni (EFSF ja ESM) kaudu, kusjuures abivajajad katavad kõik kulud ning neil tuleb summadelt ka intressi tasuda. Raha makstakse neile välja osade kaupa olenevalt sellest, kuidas nad on reforme läbi viinud.
"Eesti maksumaksja ei kaota mingil juhul midagi. Kõik summad makstakse tagasi," kinnitab ka rahandusministeeriumi asekantsler, kunagi IMFis töötanud Tanel Ross.
Neivelti sõnul on meil üldiselt tubli valitsus, kuid Ansip ja Ligi ei peaks häbenema tõtt rääkida. "Mind alati häirib see, kui mind peetakse väga lolliks," ütleb ta.
Tema sõnul tuleks valitsusel selgelt ja ausalt välja öelda, et suur osa abist jääb ilmselt tagasi saamata. Riigi raamatupidamine peaks olema samadel alustel mis erasektoril. Kui mõni kommertspank jätaks Kreeka võlakirjad alla hindamata, siis audiitor seda viga läbi ei laseks. Sama põhimõte peaks valitsema riigi raamatupidamises.
Sest kui "investeering" Kreeka võlakirjadesse on tõesti nii tulutoov, võiksime neid ju turult praegu poole hinnaga hankida ja palju rohkem teenida.
Selge ja aus sõnum aastakümneid üle jõu elanud Kreeka kohta pole Euroopas praegu sugugi popp. Neivelti arvates on tekkinud jabur olukord: kreeklased ei taha oma elatustasemes kaotada, Kreekasse investeerinud Saksa pangad ei taha oma raha kaotada, ning seda kõike aitame meie siin Euroopa maksumaksjatena kinni maksta!
Mis meil muret, meie raha tuleb niikuinii Euroopast
Tanel Rossi arvates võime arutada asja nii või naa, palju meil valikuid pole. Kui Kreeka-sugune arenev tööstusriik pankrotistub, võib see kaasa tuua ennustamatu sündmuste ahela. Panganduskriisi Saksamaal ja Prantsusmaal. Sarnase spiraali, mille käivitas Lehman Brothersi pankrot USAs 2008. aastal.
Ja mis me siin üldse nutame, kui lõviosa Eesti riiklikest investeeringutest tuleb niikuinii euroliidu toetustena - kõik need uued lasteaiad, koolikatused, teed ja tänavad.
"Äsja oli uudistes, et euroraha toel valmisid Nõval kaks viikingilaeva. No öelge, miks peaks üks saksa maksumaksja rahastama viikingilaevade ehitamist Kirde-Eestis?" küsib Ross.
Eesti aitab Kreekat ja Portugali kahe käega
Kaks hooba, millega Euroopa riigid ja IMF toetavad võlgadega hädas riike.
■EFSF (European Financial Stability Facility) - eraõiguslik juriidiline isik, mille omanikud on euroala liikmesriigid. Annab euroala riikidele laenu majandusreformide toetamiseks. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab finantsturult, kasutades selleks omanikriikide garantiisid.
Eesti tahab EFSFiga liituda 2012. aastast, selleks on tarvis Riigikogu otsust. Rahandusministeeriumi kodulehel seisab, et Eesti võtab kohustuse garanteerida EFSFi laenuprogramme mahus kuni umbes 2,5 miljardit eurot. See info on siiski eksitav, sest tegelikult on meil vajadus garanteerida programme umbes 120 miljoni euro ulatuses. See tehing ei avalda mõju riigieelarvele, küll aga kajastub meie laenukoormuses.
■ESM (Euroopa stabiilsusmehhanism) - ELi asutamislepingu alusel loodav mehhanism, mille omanikud on euroala liikmesriigid ning millel on 700 miljardi euro suurune omakapital, sealhulgas sisse makstud kapitali 80 miljardit eurot. ESM võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab ESM finantsturult. ESM alustab tegevust 2013 ja ESMi poolt väljaantavate laenude kogumaht on 500 miljardit eurot. Eesti panustab ESMi viie aasta jooksul kokku 149 miljonit eurot - see raha tuleb kas riigieelarvest, reservist või võetakse laenuna.
