ACTA-vastased juhivad 4:0, kuid ACTA pole surnud

Võltsimisvastane kaubandusleping ACTA, mida peaminister Andrus Ansip on ülistanud, sai hävitava hinnangu neljas Euroopa Parlamendi komisjonis. Sellegipoolest on ACTA-vastased mures oma õiguste pärast ja sel laupäeval, 9. juunil toimuvad vähemalt 110-s Euroopa linnas meeleavaldused.

„Mu meelest on tegemist ülimalt õige asjaga, ma ei saa aru hüsteeriast, mis on just iseäranis Eestis lahti läinud. [---] Millal me ACTA allkirjastame? Mida varem, seda parem, on minu seisukoht,” rääkis Ansip riigikogule veebruari alguses.

Mõned päevad hiljem kogunes ACTA vastu meelt avaldama üle 2000 inimese Eestis (ACTA-vastase petitsiooni allkirjastas 7395 inimest) ja üle 200 000 mujal Euroopas, mille tagajärjel kadus poliitiline tuhin ACTA-t kaitsta.

Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni ning arengukomisjoni hinnangul kaitseb ACTA intellektuaalse omandi valdajate huve teiste isikute õiguste arvel, riivates ärilisi vabadusi ning õigust isikuandmete kaitsele ja vabale infovahetusele.

Tööstuskomisjon leidis, et ACTA võib olla vastuolus Eurooa Parlamendi seatud eesmärgiga „muuta Euroopa eesrindliku innovatsiooni taimelavaks”. Kodanikuvabaduste komisjon läks veelgi kaugemale ja postuleeris, et ACTA võib minna vastuollu EL-i põhiõiguste hartaga. Kõik neli komisjoni soovitasid 21. juunil asja viimasena arutaval ja ACTA-teemat juhtival rahvusvahelise kaubanduse komisjonil ACTA tagasi lükata.