“Ma proovin luua midagi sellist, mida maailmas ei eksisteeri”, ütles Yamamoto pressikonverentsil ajakirjanikele. “Jaapanis näeb kolme triipu kõikjal: rongidel, tänavatel, koolilapsed ja üliõpilased - kõik kannavad Adidast.” See oli Yamamotole selline avastus, et talle tundus hädavajalik oma looming kuidagi Adidasega siduda. Ta lasi oma assistendil Adidasega ühendust võtta ja koostöö algaski. Juba kaks aastat on Adidas tootnud Yamamoto signatuuriga eksklusiivtosse, mida müüakse valitud butiikides. Nagu ettekuulutusena jooksid kolm triipu läbi ka Yamamoto sellekevadisest rõivakollekstioonist. Tegu ei olnud aga mingite spordidressidega, vaid tüüpiliselt Yamamotolike, assümmeetriliste, avarate ja mugavate riietega.
Adidase-Yamamoto koostöö vilja näeb juba oktoobris Pariisis, müügile jõuab see aga kevadsuvel 2003. Yamamotole tähendab uus leping töökoormuse kasvu: ta disainib juba kahte kollektsiooni: Yohji Yamamoto ja Y’s. Nüüd lisandub ka Adidase-projekt. See tähendab, et aastas peab ta käe alt väljuma 6 kollektsiooni. Küsimusele, kuidas ta seda kõike jõuab, vastab ta naerdes, et jätab maha karate ja muusikategemise. 58aastasel Yamamotol on karates must vöö ja ta on rockbändi ninamees.
Adidase marketingijuht Erich Stamminger prognoosib, et viie kuni kümne aasta jooksul moodustab Sports Style’i osakonna toodang firma kogutoodangust 5%, mis on rahalises väärtuses umbes veerand biljonit dollarit. Yamamoto enda moemaja eelmise aasta läbimüük oli 90 miljoni dollari ringis.
Adidasel on hea põhjus edusse uskumiseks: juba on Yohji disainitud eksklusiivtosse müüdud 50 000 paari. See on kalli niðitoote kohta väga hea tulemus. Ka uus ühiskollektsioon on kallimas hinnaklassis: tossud 3200– 4000 kr, T-särgid 900 kr ja jakid kuni 10 000 kr. Esimeses kollektsioonis on 60 rõivamudelit meestele ja naistele ning 7-8 unisex tossu. Projekti kõiki loomingulisi aspekte, kaasa arvatud reklaam, hakkab kontrollima Yamamoto. Kuigi kollekstioonil puudub veel nimi, on olemas logo: tume ring kolme otsast teravneva triibuga.

Yamamoto tunnistas, et oleks eelmisel aastal peaaegu pensionile jäänud. “Ma olin vaimselt väsinud. Küsisin endalt: kas ma suudan veel jätkata? Imelikul kombel aitas see mu motivatsioonil tagasi tulla. Tundsin, et suudan teha midagi uut.” Yamamoto leiab, et inimesed eelistavad üha enam sportlikku riietust, kuid väga raske on leida sobivaid sportriideid just igapäevaseks käimiseks. “Ma näen enda ümber vaid kohutava tegumoe ja kohutava värviga spordirõivaid. Minu generatsiooni jaoks tosse ei eksisteerigi!” Samas tunnistab ta sportriiete suurt mõju:” Noored võtavad riietuses eeskuju rockstaaridest ja sportlasest, mitte disaineritest. See on täiesti uus kultuur.”

Ka varem on spordifirmad end moeringkondadega sidunud: moelooja Junya Watanabe disainis Nike’ile paar eksklusiivset tossumudelit ja Puma joogariideid disainib supermodell Christy Turlington. Ükski varasem projekt pole aga mastaapsuselt Adidase-Yamamoto omaga võrreldav.
21. sajandil suundub mood paratamatult sportlikkuse ja mugavuse suunas. Prada oli esimene moefirma, kellel läks korda sulatada kokku tippmoedisain, spordirõivaste materjalid ja tehnoloogia. Yamamoto astus aga sammu edasi, võttes endale liitlase, kellel piiramatud võimalused ja know-how, et luua tõelist 21. sajandi moodi.Moegeenius ühendas jõud spordihiiglasega. Anu Samarüütel kuulutab uudist: esimene 21. sajandi vääriline sport-moe bränd on sündimas.