Advokaat Pilv sai Alpides ootamatu telefonikõne
FISi arvates oli Andrus Veerpalu võitlusest loobunud.
Vandeadvokaat Aivar Pilv käib kaks korda talvel Alpides mäesuusatamist harrastamas. 2011. aasta kevadel suusatas ta taas Alpides, kui telefon helises. Tuttav palus võimalikult kiiresti kokku saada.
Pilv jõudis Eestisse laupäeval, 19. märtsil. Juba järgmisel päeval kohtus ta kahe inimesega oma büroos Tallinnas Vabaduse platsil. Advokaat ei teadnud selle hetkeni, millest käib jutt. Alles nüüd kuulis ta, et Andrus Veerpalu A-proov on positiivne. Tema esimeseks ülesandeks sai Veerpalu B-proovi avamise taotlemine. FIS oli millegipärast seisukohal, et B-proovi ei saa enam avada, sest Veerpalu olla sellest loobunud! Et ta ei ole esitanud selget avaldust ning on oma käitumisega näidanud, et ei tahagi seda. Samas polnud Veerpalu teatanud ise ega kellegi kaudu, et ei soovi B-proovi avamist.
Dopingust ja dopingureeglitest teadis Pilv tol ajal sama palju nagu tüüpiline spordihuviline eestlane. “Eestis polnud kuni selle juhtumini ilmselt keegi advokaatidest spordiõigusega sellises võtmes praktiseerinud.”
Veerpaluga isiklikult kohtus Pilv alles 4–5 päeva pärast asjast teada saamist.
Pilv elab küll alates ülikooli lõpetamisest Tallinnas, kuid käib tihti Otepääl oma lapsepõlvekodus. Otepääl elab temaga samal tänaval Jaak Mae. Veerpaluga oli Pilv seni teretuttav, suhtles vahel mõnes seltskonnas, spordiüritustel. Kui 2006. aastal tulid Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun Torinos olümpiavõitjateks, kinkis Pilve pere neile Otepääl Oti pubis toimunud vastuvõtul meened.
Pilv ei küsinud kordagi Veerpalult, kas ta rikkus reegleid. “Mulle öeldi kohe, et ta ei ole dopingut tarvitanud, ja ma ei kahelnud selles kordagi.”
Pressikonverents 7. aprillil 2011 oli Pilve arvates küll sisemiselt pingestatud, kuid üldjoontes väga mõõdukas ja väljapeetud. Kuid FISi otsuse järgne pressikonverents oli õhkkonna mõttes täiesti erinev, ründavam ja värvikam. “Advokaadi roll on selles olukorras mitte ainult õiguslike ja menetluslike küsimuste selgitamine, vaid ka kliendi nimel teatud küsimustele vastamine ja selgitamine, tema õiguste ja huvide kaitse tagamine.”
Pilvele oli see uudne kogemus, sest advokaadina pressikonverentse väga sageli ette ei tule. Enne seda oli ta pidanud esinema vaid ühel sellisel pressikonverentsil: Villu Reiljan teatas, et talle on esitatud kahtlustus ministrina seoses Rävala pst maja müügitehinguga. Too pressikas oli aga lühike ja oma meeleolult, olemuselt täiesti teistsugune.
“Oli selgelt tunnetatav, et mõned spordiajakirjanikud olid väga negatiivselt häälestunud, üritasid pidevalt rünnata ja kõigele ainult negatiivset värvingut anda. Töörühm pidi ära kannatama ja alla neelama ka need olukorrad, kus mõned ajakirjanikud leidsid kohe algusest peale, et meie seisukohad on sisutühjad, otsitud ja ebaõiged ning nad on asjas targemad kui eksperdid ja advokaadid kokku.”
Pilve büroos töötasid Veerpalu asjaga ka vandeavdokaat Ilmar-Erik Aavakivi ja Jaak Siim. Kui otsustati FISi otsus edasi kaevata, kaasas Pilve büroo paar rahvusvahelise spordiarbitraažikohtu kogemusega advokaati Šveitsist (Lucien W. Valloni ja Thilo Pachmann). “Lühinägelik olnuks jätkata iseseisvalt. Tagantjärele asja analüüsides oli vähemalt üks asi kindel ja süda rahul – selles asjas tegi tööd väga hea meeskond ja spetsialistide ring ning minu arvates olid kõik võimalused seisukohtade väljatoomiseks maksimaalselt ära kasutatud. Eelkõige oli see keeruline teaduslik ja ekspertide tööpõldu puudutav vaidlus,” ütleb Pilv.
“Vaimselt ja emotsionaalselt oli see väga raske protsess. Just inimlik pool oli raske. Mul oli ja on väga kahju Andrusest ja Mati Alaverist. Olen näinud ja mõistnud nende pühendumist aastate jooksul ja ka selle menetluse raames. Kui Andrus on olnud meie kõigi jaoks väga suur sportlane, siis Mati on minu jaoks treeneri ja inimesena avanenud isikuna, kes on äärmiselt pühendunud, põhjalik ja analüütiline, kõrgele eesmärgile suunatud. Müts maha mõlema ees.”
Pilv nägi protsessi jooksul, kuidas Andruse ja Mati meeleolu kõikus, kuidas protsess neid räsis. “Sa pead seda mõistma ja selle järgi asju korraldama. Advokaadi töös käib palju mõtteid sinuga pidevalt vaimselt kaasas ja alati pole suurtes asjades psüühiliselt kerge. Sa tajud ainult ise, kui palju suured ja keerulised protsessid sind kulutavad.”
Avalikkuse ja meedia tähelepanu oli erakordselt suur. “Nii meeletut tähelepanu ei ole varem olnud mitte üheski asjas. Ja kui selles loos üldse miski rõõmu tegi, siis see, et inimesed tulid kas või tänaval juurde ja ütlesid, et nad usuvad Andrusesse. Siis tajusin, kui tähelepanelikult üldsus seda protsessi jälgis ja kui oluline see oli inimestele. See andis jõudu.
