Vello Luik vääriks karistusõiguse-kriminaalmenetluse vallas tegutsevate advokaatide seas tõusvaks täheks nimetamist, kui ainult seda kriminaalasja kaelas poleks. Tema klientuur ei piirdu kaugeltki Valga roolijoodikute, varaste või huligaanidega: altkäemaksuvõtjast Valga eksmaavanem Georg Trašanov, ööklubis BonBon kähmlusse sattunud kriminaalse minevikuga ärimees Meelis Lao, jõhkrad maskides röövlid Pärnumaal, Eestist viis autot varastanud Leedu gangster Jonas Povilavičius, Eestisse salaja 13 afgaani toimetanud lätlane Andrejs Voitkuns. Ent mai alguses peatas Advokatuur Luige tegevuse.

Veel eelmisel nädalal käis Luige nimi uudistest läbi seoses järjekordse kõmulise protsessiga – Riigikohus ei võtnud menetlusse Luige kaebust kolleeg Toomas Alpi süüasjas. Nüüd on seesama Alp, Eesti ainus elusolev kuriteos süüdi mõistetud advokaat, omakorda Vello Luige kaitsja.

21. juunil saatis Lõuna ringkonnaprokurör Kristiina Laas kohtusse kriminaalasja, kus Vello Luike süüdistatakse võõra vara omastamises mitme miljoni krooni ulatuses. Omastamised leidsid aset nelja pankrotimenetluse raames, kus Luik oli määratud pankrotihalduriks ning ei tegutsenud mitte võlausaldajate huvides, nagu pankrotihaldurilt eeldatakse, vaid rahuldas oma saamahimu. “Puuk” sai segamatult ahnitseda, sest ainus, kes võis (ja pidigi seda tegema) teda takistada – pankrotihalduri ametisse määranud Valga kohtunik Aivar Pellja –, ei pannud toimuvat tähele... kui lähtuda leebeimast versioonist.

Mullu sügisel lahkus Pellja ootamatult kohtunikuametist. Tagamaadest – alkoholism ja sellest tingitud krooniline ükskõiksus töökohustuste vastu – kirjutas Ekspress kolm nädalat tagasi.

Pellja seifis tolmu kogunud toimikud jagati laiali Tartu maakohtu kohtunike vahel. Pankrotiasjad sattusid selle valdkonna ühe parima asjatundja Kersti Kerstna-Vaksi kätte. Toimikutega tutvudes jõudis ta õõvastava avastuseni – pankrotihaldur Luige tegevuse üle polnud mingit järelevalvet toimunud. Ja oi, kuidas Luik valvsa silma puudumist ära kasutas!

Selgus, et kahe aastaga, märtsist 2005 kuni märtsini 2007, kandis Vello Luik ainuüksi AS Algent Plasti pankrotimenetluse käigus firma pangaarvelt oma isiklikule kontole 4,8 miljonit krooni. Samal moel tegutses ta veel kolmes pankrotiasjas. Kokku riisus mees süüdistuse andmetel ligi 5,6 miljonit krooni. Osa rahast kandis ta oma abikaasa Külliki Luige, osa oma tööandja, Valga Advokaadibüroo arvele. Mida mees rohkem kui viie miljoni krooniga täpsemalt tegi, pole teada ka uurijatele ega prokurörile.

“Kasutas enda ja oma pereliikmete ülalpidamiseks, on ta ise ülekuulamistel öelnud,” ütleb prokurör Kristiina Laas. Prokuröri sõnul on Vello Luik vähemalt esialgu kuriteod omaks võtnud.

Ehkki kõik kokkuleppemenetlusega seonduv on konfidentsiaalne, on Ekspressini jõudnud kuuldused, et Luik keeldus ettepanekust kokkuleppemenetluse korras aastaks vangi minna. Arvata võib, et võistleva kohtuprotsessi käigus nõutakse talle kangemat karistust.

Ala-Venda talu, samuti Vello Luigele kuuluv räämas maja Valgas Pagari tänaval ja kinnistu Laulasmaal on arestitud SEB panga kasuks. Kohtutäitur Reet Rosenthal müüb objekte avalikel enampakkumistel ning Laulasmaa kinnistu leidis hiljuti uue omaniku. Ekspressile teadaolevalt sai Luik selle enda valdusse asjaoludel, mis lubavad ennustada uut kriminaalmenetlust või kohtusse pöördumist. Teistele kinnistutele pakkumisi pole. Võimalik, et Luik ostab need ise ära, kasutades ära alghinna edasist langemist. Ala-Venda tallu tehtud investeeringutest täie mõistusega inimene kergekäeliselt ei loobuks – ainuüksi Eesti riik on PRIA vahendusel suunanud sinna miljoneid. Korvpalliväljaku rajamiseks andis PRIA ligi pool miljonit krooni, talu “käsitöökoja rekonstrueerimiseks” 600 000 krooni. Lisaks määrati OÜ Ala-Venda külalistemaja rekonstrueerimiseks ning õmblus-, triikimis- ja tikkimismasinate ostu toetuseks üle 900 000 krooni! Talu alghind viimasel ebaõnnestunud enampakkumisel oli üle 57 000 euro

(900 000 krooni).

Kuivõrd Luigele kuuluv kinnisvara on arestitud panga kasuks, polnud kriminaalasjas esitatava hiigelhagi tagatiseks suurt midagi arestida – kodutehnikat, muusikariistu jms, mis hinnanguliselt katab kogu hagist umbes 2 protsenti.

Ekspressil ei õnnestunud Vello Luigega vestelda, sest mees ei võta telefoni ega helista tagasi. Tema abikaasa Külliki Luik, kuuldes, et Ekspress soovib Vello Luigega rääkida kriminaalsüüdistusest, küsis esmalt: “Missugusest süüdistusest?” Kui pärisin seepeale: “Kas te tõesti ei tea, missugusest süüdistusest?”, põrutas proua: “Ärge ülbitsege!” ja viskas toru ära. Kuigi Külliki Luik lubas abikaasale Ekspressi kontaktisoovi edasi öelda, meiega ühendust pole võetud.
Vello Luik (Ajaleht Valgamaalane)


Kohtuniku roll jääb selgusetuks

Kuigi kohtu alla läheb Vello Luik üksinda, ei saa jätta märkimata ekskohtunik Aivar Pellja osa. Just Pellja määras Luige pankrotihalduriks ning pidanuks jälgima, et võlausaldajate huvid oleks kaitstud.

Siiski ei näidanud ükski tõend, et Pellja oleks Luige poolt kokku ahnitsetud miljonitest osa saanud. Ametialase lohakuse paragrahv aga kadus Karistusseadustikust juba mitu aastat tagasi. Jutud, mida räägitakse Valgas vastasmajades töötanud meeste heast läbisaamisest ja ühistest tegemistest, jäävad juttudeks ja spekulatsioonideks.

Nagu ka arvamus, et Luik kasutas Pellja napsilembust ja sellest tulenenud apaatsust lihtsalt ära.

Ekspress on varem kirjutanud, et kohtunik Pellja langes mõni aasta tagasi alkoholismi küüsi – ta ise olevat süvenevat napsitamist seletanud “Afganistani armidega”. Kord olevat Tartus elav mees “unustanud” ilmuda Valga kohtumajja istungile, mida ta pidi juhatama. Kolleegide telefonikõnedele ta tookord ei vastanud ja Tartus Tähtveres asuvasse majja teda otsima läinud Tartu kohtumaja kohtunikku sisse ei lasknud. Alles hiljem teatas mees, et jäi ootamatult haigeks. 2007. aastal menetles Lõuna prefektuur juhtumit, kus kohtunik Pellja olevat tarvitanud vägivalda oma abikaasa kallal. Menetlus lõpetati tõendite puudumisel.