Advokatuuri esimees Aivar Pilv seletas Ekspressile, et olukord on läinud kohati päris pentsikuks: näiteks seaduse kohaselt eeldatakse, et advokaadil on volitused olemas, aga mõned uurijad ja kohtunikud nõuavad selle kohta paberit, teised jälle ütlevad, et "mis sa sellest topid, seda ei lähe vaja". Vanglates ei võetud vahepeal advokaate ilma volikirjata jutule jne.

"Eriti palju takistusi on tekkinud väljaspool kohtumenetlust, tsiviilkäibes," rääkis Pilv. Ta tõi näite, et kui advokaat on kliendi asjad linnavalitsuses korda ajanud, siis ta ei saa enam minna sama paberiga Riigi maa-ametisse, vaid vajab uut, eraldi paberit. Aga kui klient on Prantsusmaal või Võrus?

Justiitsministeeriumi asekantsleri Margus Sarapuu sõnul esines endise korra puhul oht, et advokaadibürood said kirjutada volikirja välja ka siis, kui neil klienti tegelikult ei olnudki, ehk esineda võhivõõra nimel. Uuest aastast see võimalus välistati.

Teine asekantsler Urmas Volens ütles Ekspressile, et lähiajal arutab tekkinud segadust Riigikogu õiguskomisjon ja ilmselt võetakse vastu seadusemuudatus, mis asja ära klaarib.