Ainult linnulaul jääb müümata
Miks just tema? Ivar Dembovskit eristab tema suurimast konkurendist Mati Pollist aasta ärimehe kohale see, et ta suudab müüa puitu ka Aasias. Sylvester proovis minna Hiina turule, kuid tunnistas, et Siberist voogava Vene palgiga on raske konkureerida.
Just tänavu tegi Rait läbimurde ahvatlevale Korea, Tai ja Hiina turule turule. "Keeruline suhelda, kultuuriliselt võõras, nõuab palju eeltööd ja usu tekitamist," tunnistab Dembovski, kes müüb praegu Aasiasse pakendatud höövelmaterjali.
Konkurendist Mati Pollist eristab Dembovskit ka asjaolu, et ta pole koos partneritega (veel) oma ettevõtet müünud ja nii riskid kui ka arendamiserõõm on endiselt tema hoida.
Ivar Dembovski alustas kõrvalises Tartu puidufirmas konsultandina ja jätkas müügidirektorina. Saada kolhoosi saekaatrist Eesti turul arvestavaks tegijaks võtab aastaid. Tagantjärele jagab Dembovski firma arengu etappideks.
Esimene etapp 1991-1992.
Firma omandas Ülenurme sovhoosi sulgemise käigus oksjonilt saekaatri. Aeg oli keeruline ja tehnoloogia vilets.
Teine etapp 1993-1996.
Dembovski müügitöö tekitas kontaktid. Ühe Hollandi puiduagentuuri näol leiti kindel partner. Kuid ostjale ei olnud anda piisavat mahtu. Välispartnerid olid valmis ka ette maksma, et vaid puitu kokku ostetaks.
Algas vahendamise periood. Paarituhande tihumeetrine partii tuli turult kokku korjata 50 tihumeetri kaupa. “Kuid ebastabiilsus – nii väikeste saekaatrite kvaliteedi kõikumine kui ka tarnete ebakindlus – sundis seda äri lõpetama,” räägib Ivar Dembovski.
Kolmas etapp 1996.
Oma saetööstus pöörati höövlitööstuseks, algas liistu tootmine.
Neljas etapp 1997.
Suvel osteti Aegviidu Puit. Ettevõte omandati Fexima OY pankrotipesast Soomest. “See oli omaniku pankrot,” rõhutab puiduärimees. Aegviidu Puit oli elus, aga vaevles raskustes.
“Oleme otsinud pudelikaelu ja neid likvideerinud. Tootmise toru peab olema ühe läbimõõduga,” seletab ta oma tootmise juhtimise ideoloogiat. Tootmisliinidel on kohti, kuhu on üleinvesteeritud, ja kohti, kus läbilaskevõime on väike.
“Hiljem saime teada, et täpselt sama õpetab ja räägib ka Goldratt. Nii õppisime seda protsessi kirjeldama Goldratti sõnu kasutades,” ütleb Dembovski.
Viies etapp 2002.
Koos Lemeks MTga osteti Vana-Võidu saetööstuse varad ning nüüd on seal Viiratsi saeveski.
Kuues etapp.
2003 märtsis valmib Tartu külje all uus höövlitööstus. See tuleb kolm korda suurema tootmisvõimsusega kui praegune. “Kogemuse tiražeerimine,” ütleb Dembovski. Kui alguses läks eksporti 80 protsenti, siis nüüd jääb ligi pool toodangust Eesti turule. Värvitud voodrilaud on loodussõbralik ja hea hinnaga ehituskonstruktsioon, kinnitab ta atraktiivset turuseisu.
Kust tuleb raha? "Normaalne äri käib ikka nii, et kolmandiku raha panevad omanikud ja kaks kolmandikku laenad pankadest juurde. Nii on omakapitali tootlus kõrgem," kinnitab Tartu tööstur.
Olla avatud ja mitte teha lollusi
Kasv ja areng on tulnud tänu meeskonnale. Siin ei saa ühe inimese panust ja tarkust üle hinnata, rõhutab Ivar Dembovski.
“Kõige raskem on õppida delegeerima. Oskusi ja teadmisi saab õppida, ausus ja suhtumine on kaasasündinud. See on või ei ole. Kui õpid inimesi tundma, õpid neid ka usaldama. Kuid ilma usaldamata ei saa. On kas värkstuba või tööstus. Värkstoas on üks mees, kes ostab, hööveldab ja müüb, aga tööstusettevõtes on struktuur,” räägib Dembovski. Dembovski on tüüpiline Eesti ärimees. Räägib lühikeste lausete ja pikkade pausidega, iga sõna kaaludes.
"Ta on mees, kellel on mitmed omadused tasakaalus. Temas on nii inseneri kui ka müügimeest, kes ei muutu ostjale tüütuks. Temas on juhti, kes suudab panna inimesed koos töötama," iseloomustab äripartnerit Lemeks MT juhatuse esimees Jüri Külvik.
Dembovski ei usu väga kindlatesse ja rangetesse juhtimisstruktuuridesse. Inimsuhted toimivad ikka omamoodi. Tema puidufirmas ei ole tootmise ja müügi juhtimine lahutatud – mõlemat koordineerib ja kontrollib üks inimene.
“See on äri kahe kuninga vahel. Palgimüüja ja ostja vahel. Me oleme väikesed ja paindlikud.” Ta teeb pika pausi.
"Kui Viiratsi ja Aegviidu kokku panna, siis on see täna suurim Eesti kapitalil saetööstus. Kui lisada Rait ja Lemeks MT juurde, siis me ei olegi nii väikesed," arvab Dembovski.
Tema sõnul võib turul piisavalt kaua vastu pidada, kui mõistlikult majandada. "Kogu aeg tuleb olla avatud ja mitte teha lollusi.” Ta jalutab palgivirnade vahel Aegviidus. Väljas paugub pakane. Saepuru läheb graanulitena Taani, puukoor multšina Inglismaale, laud Hollandisse. Ainult linnulaul jääb müümata.
“Äärmiselt püüdlik, töökas ja entusiastlik inimene. Tiitel on omal kohal ja tõestab, et edu ei ole õnn, vaid järjepidev töö,” ütleb Dembovski vana lapsepõlvesõber Madis Laas. “Tema hüüdnimi oli juba poisikesena Ärimees.” Tänavu detsembris valiti Dembovski ka Eesti metsatööstusliidu juhatuse esimeheks.
Juristi poeg
Ivar Dembovski isa töötas kriminalistikaeksperdina ja ema Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli, kuid õppima läks hoopis Tartusse, Põllumajanduse Akadeemiasse elektriinseneriks.
Seejärel omandas ta kogemust keerulise nimega asutuses ENSV ATK JKK (Agrotööstuskompleksi Juhtimise Kõrgem Kool). Sealt viis tee Šotimaale.
Kaks ja pool aastat ära ei tüüdanud?
“Aasta üksi, siis aasta kodus ja veel poolteist aastat koos naise ja lapsega välismaal,” räägib Dembovski.
Šoti naised vist ei ole kuulsad oma ilu poolest, pärin ma. Sealsed naised söövad fish & chipse koos õllega. See mõjub figuurile laastavalt, teab Dembovski. “Eks torkab silma kõrtsis käies.” Lisaks oli Edinburgh 90ndate alguses Euroopa AIDSi-pealinn. Asja juured olid selles, et piirati süstalde vaba kättesaadavust.
Dembovski usub haridusse. “See on asi, mis kestab ja mida ei saa ära võtta."
Mets ei saa ka otsa. Mets kasvab kogu aeg juurde ja iseenesest. Rahvusega on lood kehvemad, küsin ma. "Rahvuse heaolu võti on korralik haridussüsteem. Niikaua kui mammona kogumine on põhiline, on lapsed teisejärgulised. Nende saamisele ei saa mõelda, sest lapsed piiravad ju vabadust. Kulukas lõbu," hindab aasta ärimees irooniliselt.
Fakte võitjast
Auto: Chevrolet Blazer
Elukoht: Ridaelamu Tartus
Ühiskondlik amet: Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse esimees
Partnerid: Tõnu Tsernant, Kuldar Veere
Doktoritöö teema: "Nõuandevõrgustik maal ja ühiskonna huvi seda rahastada ning selle seosed toiduainete tootmise tasemega 1945-1995" (Inglismaa, Taani, Hollandi, Soome näidetel)
Doktoritöö järeldus: Kui on ühiskondlikud huvid, siis informatsiooni levitamise eest peaks maksma ühiskond
Rait AS
majandusnäitajad (koos Aegviidu Puit ASiga)
2002
Käive 200 miljonit krooni
Kasum 16 miljonit krooni
2003
Käive ligi 300 miljonit krooni
Omanikud: Tõnu Tsernant, Kuldar Veere, Ivar Dembovski
Töötajate arv: 120
