Tegelikkuses on mul esimesel kohal töö. Ja kui sellest aega üle jääb, sean hobid sellisesse järjekorda: kodu, sport, reisimine.

Kui tihti seda aega üle jääb?
Vähe, ainult laupäeviti. Minu jaoks on pühapäev tööpäev, ja nii on see olnud 15 aastat. Töötajad teavad, et olen tööl, kliendid teavad, et olen tööl. Mulle meeldib selline režiim. Neljapäeval ja reedel on pea juba väsinud, nendel päevadel kogunenud keerukamad asjad jätan pühapäevaks. Tulen tööle, vaatan need läbi, kirjutan meile jne. Veedan tööl umbes viis tundi. Kui esmaspäeval tööle minna, saab uus nädal kohe alata – kella poole kümneks on mulle saabunud vastumeilid ja töötajad on häälestatud töötegemisele.

Millega ennast vormis hoiate?
Minu tööstiil on selline, et olen kogu aeg pidevas liikumises. Ma ei istu kabinetis, vaid liigun mööda maja ringi, eelistan liftile treppe. Olen isegi mõelnud, et peaks mõni päev sammulugejaga ära mõõtma, mitu kilomeetrit päevas tööjuures maha käin. Kõnnin üldse palju. Koduste väli­ ööde alla käib ka koeraga jalutamine. Meie Prantsuse mastif on see, kes mu hommikul vara voodist välja meelitab. Hommikune jalutuskäik aitab end päevaks häälestada, õhtune seevastu on hea võimalus
päev mõttes kokku võtta. Liigutamise kasulikkusest rääkimata. Igal laupäeval võtame abikaasaga ette pika jalutuskäigu. Soovitan seda kõigile, pooleteise-kahe tunniga saab läbi arutada terve nädala jooksul kuhjunud probleemid. Keha list koor must saan 2–3 korda nädalas jõusaalist. Mulle
meeldib haljast rauda rebida. Sealt saadud füüsiline valu aitab väga hästi vaimset pinget taandada.

Räägitakse, et üks nendest treeningutest on alati reede õhtuti.
Jah, see on tõsi. Loomulikult oleks palju mugavam koju õhtust sööma ja diivani peale pikutama minna. Kuid veidi eneseületust ning väsimus asendub hoopis mõnusa energiaga. Pärast trenni oled uuesti püssi­rohi.

Aga ujumine? Olete ju endine ujuja.
Ujumas käin harva. Kui tegeled nooruses millegagi liiga palju, tuleb psühholoogiliselt blokk ette.
Kaheksa-­üheksa aastat tõsist ujumist jättis sellise jälje, et enam eriti vette ei kisu.

Kas noorpõlve treeningutest siis pole mingit kasu?
Ei-ei, kindlasti on. Lapsepõlves laod vundamenti. Teiseks, tõsine sporditegemine noorpõlves kasvatab iseloomu. Kiiret ja distsiplineeritud elu olen lapsest saati elanud. Kooli­põlves tuli päevi jagada õppetundide, koduste ülesannete ja treeningute vahel, mis mõnel päeval algasid juba hommikul enne seitset. Väiksest peale spordiga tegelemine aitas mul (ja aitab kõigil) kujuneda. Kui sõbrad läksid peole, tegin mina sporti.

Ja sellest ajast on pärit ka tervislik ja ennastsäästev eluviis.
Jah, ega peod minu päevakavasse ei sobi. Kange alkohol ja suitsetamine pole minu teema. Hoidun ka toiduga liialdamisest ja magusat ei armasta. Võtaksin hea meelega porgandi-, kurgi- või apelsinitüki, aga magusaga mind ei võlu.

Kui saatus tahtnuks teisiti­, oleks teist saanud hoopis spordiarst.
Tagantjärele tundub see imelik, aga oma esimese unistuse sidusin meditsiiniga ja sportlasena huvitas mind eriti spordimeditsiin. Tahtsin minna õppima Tartu ülikooli ja saada arstiks. Aga juhtus teisiti. Vist sellepärast, et minus on liialt ratsionaalsust. Just 1981. aastal toodi TPIsse
tööstusplaneerimise erialale eksperimentaalkorras sõjaline õpetus ja see vabastas sõjaväest. Kõrghariduse sai kätte nelja aastaga. See variant, et neli aastat õpinguid ja siis edasi tööle teenima, sobis mulle paremini kui arstiõpingud Tartus.

Tavaliselt on ettevõtluses individuaalalade esindajad edukad müügimehed ja meeskonnamängijad tugevad tippjuhid.
Ma pole kabinetitüüpi juht, mulle meeldib käia organisatsioonis ja nuusutada atmosfääri. Tahan saada kõigest toimuvast ülevaadet.

Just-just. Need ongi meeskonnamängija tunnused. Teis peavad olema peidus mingid pallimängija geenid.
Võib-olla tõesti. Oma esimeseks spordialaks 7aastase poisina valisin korvpalli, aga vanemad suunasid mind ujumise kasuks otsustama. Ujumises olin aga rohkem taktik. Lühimaad mulle sugugi ei istu. Olen pikamaaujuja ja mulle meeldib, kuidas seal saab valida strateegia ja oma vastased taktikaliselt üle kavaldada.

Aga tüüpilised ärimeeste hobid: tennis, golf, purjetamine?
Üks klient kutsus mind golfiga tutvust tegema. Mulle ei meeldinud. Pärast seda läksin rahulikult jõusaali ja sain sealt oma energialaksu kätte. Ei ole vist sellist tüüpi inimene. Nende spordialadega tegelemine nõuab tohutult aega, mida mul eriti ei ole.

Kas Sampo rahvas on sportlik?
Jah, väga. Kümme aastat tagasi loodi Sampo spordiklubi, kuhu kuuluvad kõik töötajad. Selle peamine eesmärk on saada kõik liikuma ja tegutsema, olgu siis saavutuslikel eesmärkidel või lihtsalt liikumise harrastamiseks ja tervise tugevdamiseks. Sampo spordiklubil on koostöölepingud mitmete spordiklubidega üle Eesti, kus sampokad saavad treenida soodushindadega. Töötajate ühiste ettevõtmistena on iga aastaga järjest enam populaarsust kogunud tervisejooksu ja -kõnni sari ning teised rahvaspordiüritused. Võetakse osa ka firmaspordiüritustest. Möödunud aastal jäime
Eesti Posti järel teisele kohale. Kui aga mõelda töötajate arvule, mille hulgast saame oma meeskonna välja panna, on see ikka väga hea tulemus. Lisaks võitis sampokas Andrus Sammelselg parima rahvasportlase tiitli.

Kas olete ka ise Sampot esindamas käinud?
Jah, olen võistelnud ujumises. Ujumine, muide, ongi Sampo trump­ala. Meil on väga palju häid ujujaid. Pole just palju ettevõtteid, kelle töötajate hulgas (mõtlen neid, kes igapäevaselt tööd teevad) on valitsev maailma­meister. Sampo Pangas krediidi­riski analüütikuna töötav Henri Kaarma võitis jaanuari lõpus taliujumise maailmameistrivõistlustel kulla 450 m kestvusujumises