1. Reformierakond tegi üle pika aja reformi!
Riigikogu võttis vastu nn töövõimetustoetuste reformi, mille eesmärk on, et osaliselt töövõimetud inimesed jätkuvalt otsiksid võimetekohast tööd, ja tööandjad oleksid motiveeritud osalise töövõimega inimestele töökohti looma. Töövõimetute huvigruppide seas palju pahameelt tekitanud reform võib olla viimaste aastate üks põhimõttelisemaid. 

2. Gaasitoru, gaasivõrgu ja vedelgaasi terminali osas kokkulepe soomlastega
Peaminister Rõivas leppis Soome peaminister Stubbiga kokku, et kiirtempos rajatakse kahe riigi vahel gaasitoru, et vedelgaasi terminal tuleb Soome, ja et "vajadusel" võib Eesti teha endale väikese vedelgaasiterminali ka. Paralleelselt hiljuti jõuti ka kokkuleppele, et Fortum müüb hiljuti omandatud enamusosaluse Eesti gaasivõrgus riigile. Kõigi nende sammude eesmärk on väidetavalt kahandada sõltuvust Gazpromist. 

3. Kaitsevägi vs Reformierakond
Kaitsevägi teatas, et Reformierakonnale Ämari baasis reklaamklipi filmimise kokkuleppe osas võeti nendega ühendust mitte erakonnast või reklaamiagentuurist, vaid peaministri büroost. Kui peaminister oli öelnud, et Ämaris saaks reklaame filmida iga erakond, keeldus kaitsevägi seda siiski võimaldamast Helmede ja Ojulandi partei(de)l. Ilmselt püüab Kaitsevägi Reformierakonnale kohta kätte näidata. 

4. Okase pannood esialgu veel Kalmistule ei teisaldata
Suur skandaal puhkes, kui selgus, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi esimese klassi grupipilte tehakse Ajaloomuuseumis ruumis, mille seinu ehib Evald Okase punapropaganda teos "Rahvaste sõprus". Reformierakond esitas koolipidaja, Tallinna linnapeale Savisaarele sellega seoses umbusaldusavalduse. Ajaloomuuseum aga teatas, et kavatseb pannoo nüüd kardina taha panna. Esialgu sealt kardina tagant seda kusagile tühermaale teisaldada pole kavas. 

5. Suur kaitsehange

Kaitseminister Sven Mikser allkirjastas teisipäeval lepingu, millega Eesti ostab Ameerika Ühendriikidelt tankitõrjesüsteemi Javelin, lepingu maht on 40 miljonit eurot. 

EESTI ENERGIA RAHANÄLJAS

Eesti Energia sai kingituse valitsuselt, kes alandas dividendi- ja tulumaksunõuet kokku 25 miljoni euro võrra.

„Dividendimakse vähendamine aitab täita reitinguagentuuride nõudeid ning sõlmitud laenulepingute tingimusi, tagades finantssuhtarvude jäämise nõutud piiresse," ütles Eesti Energia pressiesindaja.

Suvel palus firma lükata dividendide väljamaksmise neljandasse kvartalisse ja otsustas tasuda arveid edaspidi 30 päeva asemel 90 päeva jooksul. Suurfirma võib endale selliseid asju lubada, väikeettevõte kukuks sarnase käitumise tulemusel kokku.

SEGADUS MAKSUKOORMUSEGA

Maailmapanga ja audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers avaldasid uuringu Paying Taxes 2015, mis näitab, milliseid makse peab täpselt samasugune ettevõte maksma erinevates riikides.

Eesti maksukeskkond sai ettevõtjasõbralikkuselt maailmas 28. koha ja Euroopa Liidus 9. koha. Uuringus võrreldi 189 riiki. Edetabeli kohta tõmbas alla maksukoormus - seda põhjusel, et Eestis tasub suurema osa tööjõumaksudest ettevõtte, mitte töötaja. PwC tunnistas seda eripära kohe uuringu tulemusi avaldades, kuid siiski tõi uudis kaasa valulise reaktsiooni rahandusministeeriumilt, kes märkis, et uuring ei ole adekvaatne.

RAUDTEELASTE MUST LOBITÖÖ

Transiitkaupade vedu raudteel tõmbub kokku, kuid riik pigistab samal ajal transiidiettevõtteid uute tasude ja maksusüsteemi muutmisega, kurdavad raudteelased. Kui asi samamoodi edasi läheb, ei jõua transiidifirmad enam raudtee korrashoidu tagada ja riik peab kulutama selleks maksumaksja raha. EVR Cargo juhtkond lasi oma majas isegi teha arvutuse, mis juhtuks siis, kui raudtee kinni panna.

Neil viimasel ajal meedias levinud „õudusjuttudel" on kahtlemata alust, kuid ühtlasi on tegemist lobitööga, millega raudteelased tahavad valitsuselt endale soodsaid otsuseid saada.

SAKSA PANK TÕRJUB RAHA

Seni kehtis negatiivne hoiusintress Euroopa Keskpangas, kes soovis suunata kommertspanku kasutama raha laenude andmiseks ja ettevõtluse turgutamiseks, mitte niisama turvaliselt keskpangas hoidmiseks.

Nüüd on olukord teravnenud - pankurid ei oska rahaga enam midagi mõistlikku peale hakata ja on hakanud hoiustajaid tõrjuma. Saksamaa suuruselt teine kommertspank Commerzbank teatas, et suurkliendid peavad raha hoiustamise eest maksma hakkama. Otsus ei puuduta eraisikuid ja väikefirmasid.

ÜLLATUS NOKIALT

Nokia naasis tarbijaelektroonika turule, esitledes esimest vidinat pärast mobiiltelefoniäri müüki Microsoftile. N1 on Androidi operatsioonisüsteemil töötav tahvelarvuti. N1 paneb kokku Foxconn, kes koostab ka iPade.

Lääne ajakirjanduses analüüsitakse jätkuvalt G-20l juhtunut.
Sakslaste Die Welt kirjutab, et seal toimus grupeerumine kahe (õhtusöögi)laua taha. Üks kogus kokku need, kes on seda meelt, et maailmarahu suurimaks ohustajaks on Lähis-Ida islamikalifaat, teine laudkond aga nägi suurimat ohtu Putinis. Kui esimese ümber istusid Lääne - ja Lõuna-Euroopa riigid, siis teise ümber pigem Ida-Euroopa omad.

Murelikuks teeb asja see, et nende kahe grupi vahel ei toimu erilist kommunikatsiooni. Seega - kui räägitakse Lääne ühtsusest, siis millest ikkagi räägitakse?

Nn. Islami kalifaadi ohuga seoses pööratakse Lõuna-Aasia riikides tähelepanu selelle, et pärast Lääne sõdurite lahkumist Afganistanis on Lähi-Ida äärmuslastel võimalik tekkinud vaakum täita. On märke, mis näitavad juba sellesuunalist - kuna ei saa öelda "arengut", siis ilmselt "taandarengut." Afganistani probleemidepundar on tihedalt seotud Pakistaniga. Kellel on omakorda pikaajaline tüli Indiaga. Ärevus maailma selles regioonis kasvab üha.

Ja veel samast peavalust. Kui Läänes on seni räägitud ikka sellest, kuidas meie islamistid (s.t Euroopas elavad) lähevad kalifaadi eest sõdima, siis nüüd hakkab üha enam tulema uudisedi ka nendest, kes lähevad piirkonda vastusõdalastena.
Afganistani kogemusega kristlikud sõdurid suunduvad Süüriasse, et jätakata seal seda, mida nad on harjunud tegema.

Saades selle eest raha. Kas see võiks olla ka näiteks Helmandist (kus oldigi brittidega lahingukaaslased) läbi käinud Eesti veteranidele hea võimalus jätkata harjumuspärase tegevusega?

Ungaris on protestid Viktor Orbani valitsuse vastu läinud nii arvukateks, et juba küsitakse, kas Ungarist võib saada järgmine Ukraina?
Opositsiooni hüüdlaused olla üpris sarnased nendele, mis kõlasid kunagi Maidanil.
Orbanile heidetakse ette mitte ainult teisitimõtlejate survestamist vaid ka korruptsiooni ning liigset sõbrustamist Venemaaga. Ungari on muuseas ka EL-i ainus riik, kus valitsushoonete juures ei näe rahvuslipu kõrval lehvimas EL-i lippu. Hullemgi - EL-i lippe põletatakse avalikes kohates nende poolt, keda võiks nimetada Orbani pooldajateks.